Olin kuulnud küll, et kapsalehe abil pidavat paistetusest ja põletikust lahti saama, aga siis kui seda kuulsin, polnud mul seda millegi peal proovida. Nüüd, kui mul omal tekkis tunni aja jooksul küünarnukile kanamuna suurune lilla paistetus, mis ära ei läinud, oli mul see õpetus meelest läinud.

chinese_cabbage_artwork_640_10

Läksin perearstile, see kirjutas hormoonsalvi välja. Ei meeldinud mulle see hormoonivärk sugugi, aga paistetus oli kole ja hirm suur, et ei tea mis jama selle paistetusega on ja mis see seal üldse on…

Arst ei osanud ka midagi arvata peale selle, et mädapaise see pole. Määrisin pool kuud seda salvi, kasu ei midagi. Kuni ühel päeval ühele inimesele kurtes oma lugu tuletas ta mulle kapsalehega ravimise meelde.
Mul polnud ju midagi kaotada!

Paistes küünarnukkMuretsesin kapsa ja sidusin ööseks kapsalehe küünarnukile. esimesel hommikul ei leidnud ma oma kapsalehte esimese hooga üleski enam. See oli küünarnukilt jalga lasknud. Eelnevalt kange ja õrnroheline, pea valge olnud leht oli intensiivselt erkroheliseks, ülimalt elastseks muutunud ja rulli keerdunud. Paistetus oli oli alanenud, küünarnukk polnud enam ei lilla ega kuum.

 

Teiseks hommikuks oli paistetus veelgi taandunud ja polnud enam plink, vaid pehme nagu küünarnukil olev nahk.

Kolmandaks hommikuks oli muidu kohutavalt ragenenud, kestendav ja lõhedes küünarnukinahk muutunud normaalseks ideaalseks nahaks, paistetus oli pea olematu.

Ei mingit keemiat, ei mingeid hormoone, ei mingeid arutuid kulutusi – ja käsi korras!

Nii uskumatu, kui see ka pole, aga kogesin nüüd ise omal nahal (sõna otseses mõttes), et palja kapsalehe, ilma mingite lisanditeta, lihtsalt probleemsele kohale sidumisest piisab, et saada põletikust ja paistetusest lahti kõigest mõne ööga :)

Eelmine artikkelKas sina läbid kortsutatud paberi testi?
Järgmine artikkelLoodus aitab nahka trimmida
Eloise Leandra
Eluaegne grafomaan. "Kunksmoor", ehk tegelenud ennustamisega aktiivsemalt aastast 1988. Looduse, loomade ja lindude sõber. Veesõltlane. Kõikidele jookidele eelistan vett, duššile vanni; elukohta otsin veekogu ligi ja mere äärest peab mind jõuga ära kiskuma, sest suure vee kutse on minu jaoks lausa hullutav. Jumaldan nii ujumist kui laevasõitu ja viiemeetristel lainetel loksuv praam tekitab pööraselt nalja merehaiguse asemel.

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia