Tänapäevaks teame kanepist sama palju kui alkoholist, tubakast ja retseptiravimitest.
Kui lugeda ei viitsi, siis kuula teksti lugemisroboti poolt sisseloetuna:
[soundcloud url=”https://api.soundcloud.com/tracks/127387996″ params=”color=ff6600&auto_play=false&show_artwork=false” width=”100%” height=”166″ iframe=”true” /]
Kõneledes viimati LA Timesiga andis UCLA professor Mark Kleiman mõista, et meie ühiskond on kanepi teema suhtes vägagi ignorantne. Kõneledes Times kolumnisti Pat Morrisoniga, ütles Kleiman, et: “Ma räägin kogu aeg, et kanepist on meil peaaegu sama puudulikud teadmised, kui Pillsburyl küpsistest.”
Kleimani väide, nagu kanepi taime mõju ühiskonnale oleks jätkuvalt üks suur müsteerium, on vägagi levinud mantra. Sellel aga puudub tõepõhi.
Kanepi pea sajandipikkusest kasutamiskeelust hoolimata on see läbi ajaloo üks enim uuritud terapeutiliste aktiivsete ainete omadustega taimi üldse. Tänaseks on üle 20 000 teadusliku uuringu või ülevaate, milles viidatakse kanepi taimele ja selle kannabinoididele. Pooled neist on avaldatud viimase 5 aasta jooksul. Ainuüksi 1450 eksperthinnangut avaldati 2013 aastal.
Millist infot siis need uuringud meile edastavad? Alustuseks näitavad need, et marihuaana (kanep) ja selle aktiivsed komponendid nagu kannabinoidid on võrdlemisi turvalised ja omavad ravivaid ja/või taastavaid ühendeid. Erinevalt alkoholist ja enamus retsepti- või käsimüügi-ravimitest on kannabinoidid tervisele ja organitele tegelikult mittetoksilised ja võimetud kasutajale tekitama ohtlikku üledoosi. Erinevalt opiaatidest või etanoolist ei liigitata kannabinoide kesknärvisüsteemi depressantideks ja need ei põhjusta ka hingamishäireid.
2008 aastal Journal of the Canadian Medical Association avaldatud meta-analüüs näitab, et kanepil põhinevate ravimite kasutamine 30 aastast kestnud uuringute käigus ei põhjustanud tõsiseid kõrvalmõjusid. Uuringud näitavad ka seda, et kanepitaimes leidub üle 60 erineva raviomadusega toimeaine.
Üks hiljutine uuring paljastas üle 30 erineva raviomaduse. Kannabinoididel (va THC-l) on vähi-, diabeedi- ja insuldivastased ning närvisüsteemi kaitsvad omadused.
Ühe ülevaate kohaselt viidi Saksamaa teadlaste poolt 2005 – 2009 aastatel läbi 37 kannabinoidide turvalisust ja efektiivsust hindavat kontrollitud uuringut, kus osales kokku 2563 katsealust. Hiljuti anti teada California Ülikoolis läbi viidud FDA poolt heaks kiidetud katsete (mis käsitlesid sissehingatava kanepi ohutust ja efektiivsust mitmesajal katsealusel) tulemused: “Tuginedes saadud tõenditele pole I kava klassifikatsioon paikapidav; on väär väita, et kanepil puudub ravitoime või et selle ohutuse kohta pole piisavalt andmeid.”
Kontrastiks võib öelda, et turule on toodud ravimeid, mida on eelnevalt palju vähemate osalejatega ja vähemate uuringutega katsetatud.
Ja lõpuks saame öelda, et kanepit on lääne tsivilisatsioonis nii teraapilistel kui ka lõdvestavatel eesmärkidel kasutatud juba tuhandeid aastaid ja seda üksikute kahjulike tagajärgedega. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tellis kanepi kasutamise tervislike ja sotsiaalsete mõjude hindamiseks eksperthinnangu võrdlemaks seda teiste reguleeritud substantsidega nagu alkohol, nikotiin ja opiaadid.
Pärast iga aine kahjulikkuse määramist võtsid uurijad olukorra kokku järgnevalt: “Kokkuvõttes kõik (kanepiga seotud) riskid on minimaalsed kuni mõõdukad. Kokkuvõttes on ebatõenäoline, et võrreldes alkoholi ja tubaka põhjustatud tagajärgedega need ained tervisehädasid põhjustaks. Olemasoleva tarbimismustri järgi põhjustab kanep palju vähem tõsiseid terviseprobleeme, kui seda alkoholi ja tubaka tarbimine lääne ühiskonnas teeb.”
Kas see tähendab seda, et kanepi tarbimine on täiesti riskivaba, või et taime farmakoloogilised uuringud ei peaks enam jätkuma? Loomulikult mitte. Kuid on selge, et sellest taimest teame me vähemalt sama palju (kui mitte rohkem) kui alkoholi, tubaka ja paljude retseptiravimite tagajärgedest. Ja kindlasti teame piisavalt kanepi keelamise ebaefektiivsusest, lõpetamaks nende täiskasvanute, kes seda vastutustundega tarbivad, arreteerimised.
