Hannes Nagel, kes on TLÜ riigiteaduste magistrant kirjutas väga huvitava ning mõlemapaneva artikli Eestis toimuvatest näljamängudest, kus põhilisteks kannatajateks on lapsed. Olge julged oma arvamuse avaldamisega.
On avalik saladus, et mida kaugemal te elata pealinnast ja tõmbekeskustest, seda halvemad on madalapalgaliste perede võimalused pakkuda oma järglastele inimväärset lapsepõlve. Ka filmis «Näljamängud» oli Kapitoolium, kus elasid vaid rikkad ja kust juhiti näljamängu. Meil on Kapitooliumi asemel Toompea ja 12 piirkonna asemel 15 vaesemat maakonda. Kas Eesti elu on sarnaselt filmile muutunud ellujäämis või(s)tluseks, kus ellu jääb vaid tugevam ja kalgim?
Mulle näib, et paljud ei saa ilmselt aru sellest, et meie lastekodudes elavad lapsed paremates tingimustes kui paljudes kodudes. Neid kodusid on üle 60,000 ja umbes nii palju on ka terves Narva linnas elanikke! Igal aastal näeme me riigitelevisioonis erinevaid heategevusfonde lastekodulastele kingitusi ja korjandusi tegemas. See on väga hea ja tervitatav aga samal ajal on meil tõenäoliselt ka palju lapsi, kel pole jõuluajal ei kingitusi ega ka normaalset toitu rääkimata jõulutundedest, millest need lapsed saavad vaid unistada. Ahja, muide Eesti Vabariigis ei ole enam lastekodusid, vaid riik osutab asenduskodu teenust. Ka vanemateta lapsi ei ole enam meie riigis, sest need lapsed on riigi lapsed, ent kui veel täpsem olla siis on nad kliendid. Seega meil ei ole lastekodusid ega lastekodulapsi. Olemas on vaid teenus, teenuse osutaja ja klient. Aga kas sisu pole mitte samaks jäänud kui lapsel puudub kodu, ema ja isa ning pere? Oleme muutnud selle ebameeldiva fakti peitmiseks nimed peeneks ja euroopalikuks.
Kas teadsite, et lastekodulaste pearaha on 2014. aastal 758 eurot ühes kalendrikuus? See pole mitte suvaline number vaid täpselt erinevate mudelite ja Sotsiaalministeeriumi spetsialistide järgi välja arvutatud kulu ühe lapse kohta. Puuetega ja väikelaste puhul on see summa 1173 eurot kuus. Kui paljudel eesti peredel on võimalik ühe lapse peale panna kuus 758 eurot? Kui paljudel on panna 1173 eurot perre sündinud väikelapse või peres oleva puudega lapse peale? Ilmselt neid võib vaid väljavalitute seast otsida. Samas kui palju on ka neid peresid, kes suudavad kahe lapsevanema peale kõigest 300 eurot lapse peale panna? Ka neid ei ole liiga palju. Minu jaoks on väga tõsine küsimus kui riik maksab tavalisele perele vaid 19 eurot kuus aga ise hindab tegelikuks lapsekasvatamise kuluks 758 eurot, mida Vabariigi Valitsuse määrus tegelikult indikeerib, siis kas ei ole tegemist mitte äärmusliku silmakirjalikkusega? Muidugi siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et töötajate palgafond ei sisaldu selles 758 euros, sest see raha on mõeldud vaid otsesteks lastega seonduvateks kuludeks.
Foto: Postimees
Muide, lastekodulastele on määratud ka taskuraha, mida enamikul Eestis vaesuses üleskasvatel lastel ei ole. Samuti on reeglina igal lastekodul oma sponsorid ja koostööpartnerid, kes lastele erinevaid üritusi aga ka välisreise korraldavad. Küsin siinkohal kui paljud ka mitte vaesuses ehk keskklassis elavad lapsed saavad igal aastal reisimas käia? On aru saadav, et lastekodulaste elu on raske selles mõttes, et nad peavad oma elu alustama teadmisega, et neil ei ole tegelikult kodu kui pere nagu teistel nende eakaaslastel. Aga samal ajal oleks arukas küsida ka seda, et kas mitte sama hull ei ole teadmine, et su vanemad on küll olemas aga ei suuda sind mitte kuidagi toetada ja isegi toitu iga päev lauale panna. Kas see pole mitte hullem, sest normaalsed lapsevanemad soovivad siiski oma järglastele vaid parimat. Seda on julm öelda aga saan siinkohal aru ka lapsest, kes võib kadestada lapsekodulapse elu.
See on karm aga reaalne elu ongi meil täna selline, et lastekodus elav laps ei pea mitte kunagi muretsema toidu, riiete, arstiabi, taskuraha ja muu normaalseks eluks vajaliku pärast! Kusjuures neil on isegi pärast lastekodust lahkumist olemas tugivõrgustik endiste kasvatajate ja tugisikute näol nagu ka riigipoolne abi. Samuti on neile näiteks eraldi stipendiumifondid ülikooli õpingute tarvis. Kas teadsite, et lastekodulaps võib jääda lastekodusse kliendiks seni ajani kui ta omandab haridust? Järelikult on tal olemas ka kindlustunne homse suhtes nagu ka tasuta elamispind, mis toetab kõiki tema arenguvajadusi. Siinkohal on kindlasti ebamugav küsimus kui paljud tavaperede lapsed saavad selliseid tingimusi endale lubada ka pärast täiskasvanuks saamist? Samal ajal ei saa välistada ka seda, et lastekodudes töötavad kasvatajad võivad ka ise vahel nördimusega tõdeda, et nende enda lastel ei ole sellist sotsiaalset kindlustunnet!
Mõelgem ka selle peale, et kui sa oled üksikvanema peres elav laps ja su isa või ema ei maksa elatisraha, siis on olukord ju veel hullem! Väga paljud eesti lapsed on aga sellises seisus ning tekib mulje, et nende elu oleks vähemalt majanduslikult stabiilsem ja kindlam kui tal ei oleks üldse vanemaid. Seda on väga kurb ja julm öelda aga just sellisesse staadiumisse oleme me oma riigiga jõudnud. Rõhutan siinkohal, et see on juba seadustesse sisse kirjutatud, sest orvule mõeldud toetused on kordades suuremad kui lapsevanematega lastele mõeldud toetused! See on minu meelest väär, väga väär! Kindlasti rõhutan ka seda, et raha ei asenda vanemaid ja kahtlemata on orbude elu vaimses mõttes keeruline aga täpselt sama keeruline on nende laste elu, kes peavad kasvama üles tingimustes, mis meenutavad näljamänge!
Kas pole mitte ebamugav tunnistada, et oleme Eesti muutnud üheks suureks mänguareeniks, kus kümned tuhanded eesti lapsed on sunnitud mängima haiglast mängu, mida peetakse mujal arenenud Euroopas sisuliselt võrdväärseks sotsiaalse genotsiidiga ning paralleele tuleks otsida ka inimõiguste rikkumisega. Ja te veel imestate, miks meie sündimus on madal ja järjest väiksemaks jääb? Peab olema ikka tõeline sadist, et madalapalgalisena last saada, et temagi saaks näljamängudest osavõtta kui emapalk on lõppenud. Samas võib-olla tahetaksegi teha Eestist ühte ideaalriiki, ühte väikest korras ja etniliselt puhast mini-Reichi, kus elavad vaid väljavalitud ja jõukas ülemrass? Lõpetuseks, häid näljamänge! Ja olgu juhus alati teie poolt!
Allikas: Hannes Nagel, Hannes Nagel FB
