Vähktõve esmane põhjus

Dr. Otto Warburgi “Esmane vähktõve põhjus ja vähktõve ennetamine” ja tema teiste tööde põhjal Ed McCabe poolt. Loengu kandis ette Ed McCabe Vähikontrolli Seltsi liikmetele 2001.a. aastakoosolekul.

Eeldus – Vähktõve esmane põhjus

Arvestades asjaolu, et vähirakke ei eksisteeri ja kui rakkude hingamisfunktsioon on kahjustamata  – võib vähktõbe vältida, kui keha rakkude hingamine jääbki terveks.

Vähktõve teisesed põhjused

On palju teiseseid vähktõve põhjuseid:

• mürgid,
• mikroobid,
• kiirgus,
• võõrkehad organismis,
• viirused, retroviirused ja teised kahjustused.

Ent on ainult üks esmane vähi põhjus. Kõikide vähiliikide ühine tunnus on see, et miski võtab rakkudelt hingamisvõime ära – kas mehaaniliselt, keemiliselt või energeetiliselt. Kõikide vähiliikide esmane põhjus on vähenenud rakuhingamine.

Rakud jagunevad pidevalt. Kui mõnelt vastloodud (embrüonaalselt) rakult võetakse vajalikust hapnikukogusest ära 35% või veelgi rohkem, siis ei ole tema minihingamise mehhanismid ja hingamisensüümid enam hapnikuga küllastunud. Kui raku hapniku ülekandeensüümid ei ole enam hapnikuga küllastunud, siis rakk kahjustub tõsiselt – hingamine väheneb pöördumatult. Selle tagajärjel lõpeb hingamisteede ensüümide hapnikuga küllastumine umbes nii nagu seiskuks su auto mootor kui kütus otsa saab. Madala hapnikusisalduse tingimustes võib see juhtuda rakujagunemise kahe tsükli vahel. Kui hingamine väheneb, siis hakkavad rakud võitlema ellujäämise eest, ent nad ei suuda energiatootmise kõrget taset ülal hoida, selle tavapäraseks säilitamiseks muundatakse hapnik ATP energiaks( ATP-adenosiintrifosfaat, keha energiaühik).

Kui juba ka kahjustunud rakuhingamine (so. kõrge energiatootmise kompleks) muutub ebapiisavaks, kaotab rakk kõik oma kõrgemad funktsioonid ja taandareneb või muutub lihtsaks, taime tüüpi rakuks. Vähirakud näivad võimsa suurendusega mikroskoobi all välja nagu rohelise taime rakud. Miks muundab loodus inimese kahjustatud rakud “taime” rakkudeks? Sest see on ainus allesjäänud võimalus elu säilitada. Taime rakud kasutavad fermentatsiooni e. kääritamist, mis on energiatoomise palju lihtsam kuid ebaefektiivne vorm (levinud lihtsate organismide hulgas). Fermentatsioon on lihtne protsess, mis teisendab keha suhkruid (glükoosi) energia lihtsasse vormi ning toodab palju piimhapet. Kuid fermentatsioon on nii ebapiisav, et see võimaldab rakkudel ainult kasvada ja kasvada ja kasvada. Kahjustatud rakud ei saa enam talitleda kui diferentseerunud (eristunud) ühikud, millel on oma spetsiaalsed funktsioonid. Mõtle sellest protsessist – elu püüab taime vormis jätkuda, sest inimese vormis ei toimu see enam õigesti.

ATP, adenosiintrifosfaat, on keha energiaühik

• 1 mooli piimhappe fermenteerimine toodab 1 mooli ATP-d = vähk;
• 1 mool hapnikku tekitab hingamise ajal 7 mooli ATP-d = tervis.

Kui rakusisesed tingimused endiselt ei võimalda tugevalt kahjustatud rakkudele ligipääsu 35% või suuremale hapnikuvajadusele, siis nad ikkagi püüavad kasvada, ent ebaõigel teel. Sellepärast peame kõrvaldama välised vähkipõhjustavad tegurid. Rakud teavad, et neil ei ole piisavalt energiat ja nad teevad ennastsalgavaid katseid suuremaks energiatootmiseks, hakkavad üha rohkem fermenteerima, et vajalik energiakogus kätte saada. Ja kui saabub uus paljunemistsükkel, teevad kahjustatud rakud täpseid enesesarnaseid vigastatud koopiaid, millest omakorda paljundatakse üha rohkem fermenteerivaid rakukoopiaid. Ma kirjeldasin praegu vähki.

Lisaks pöördumatult kahjustunud hingamisfunktsioonile on vähi tekkeks ilmtingimata vaja ka fermentatsiooniprotsessi laienemist.

Kui keha kannatab radioaktiivse kiirguse või mürkide kahjuliku mõju all, siis on hapnikku vähe ja ka aktiivseid hingamisensüüme pole eriti palju ning need ebaloomulikud tingimused võimaldavad fermenteerivate rakkude levikut. Nende reguleerimata paljunemine ja jääkproduktide üha suuremate koguste väljutamine lämmatab normaalsed rakud, tõrjub neist hapniku välja ja lõpuks võtab need aeglaselt üle.

Latentsus (haiguse peiteaeg)

Latentsus? Mitte päris. Ülevõtmine võib toimuda aastaid hiljem, pärast esimest kahjulikku toimet, kui raku hingamisensüümid ei olnud enam hapnikuga küllastunud ja normaalsed rakud muutusid fermenteerivateks vähirakkudeks. Vähk hakkab vaikselt kasvama ja kasvama ja kasvama, sest fermenteerivad rakud on talitluse üle võtnud. Kõige olulisem asjaolu selles valdkonnas on see, et ei ole füüsilist või keemilist faktorit, millega rakkude fermentatsiooni organismis võib otseselt suurendada: suurendamaks fermentatsiooni on alati vaja aega ja palju rakke. Ja müstiline latentne periood vähi tekkeks on seega ei midagi enamat kui aeg, mille jooksul fermentatsioon pärast hingamisfunktsiooni kahjustumist suureneb.

Sellepärast on kasutu (välja arvatud kavandatud parandava ravi osana) vähkkasvaja väljaopereerimine või kiiritamine ilma algset põhjust eemaldamata. Piisava hapnikuta muteeruvad tavalised rakud lakkamatult happelisteks fermenteerivateks rakkudeks. Väga varases embrüonaalse arengu faasis fermenteerivad veidi ka tavalised keharakud, kuid kiire arengu järel fermenteerimine lõpeb ning asendub tavalise hapnikuhingamisega. Aga kui nende arengu jooksul püsib hapnikutase madalal, püüavad nad ellu jääda fermenteerimise abil. Kui see juhtub, on nad küpsedes fermenteerivad rakud! Te saate eemaldada väikseid kasvajaid, ent operatsiooni ajal võivad fermenteerivad rakud organismi sattuda. Kui organism ei ole puhas ja ei ole küllastunud hapniku ning ensüümidega, võivad fermenteerivad rakud leida uue kodu kuskil mujal. Ei oleks vähki, kui organismi normaalsed rakud ei oleks fermenteerivad.

Erinevalt hapnikku kasutavatest rakkudest on fermenteerivad rakud (suhtelises mõttes) puuduliku seedimisega. Nad eritavad peamiselt piimhapet ja sõltuvalt sellest, kus nad kehas paiknevad, muid ainevahetuse toksiine ja amiine, mis nt jäigastavad lihaseid ning neil on muidki kahjulikke mõjusid nagu rakuhingamise blokeerimine. Toksiinide kõrvaldamine on keha ressurssidele lisakoormus.

Kokkuvõte

Igasugune vähktõbe põhjustav tegur alandab mingil viisil keha võimet hapnikku rakkudesse üle kanda või kahjustab respiratoorsetel ensüümidel transportida hapnikku rakkudesse või kahjustab rakusiseseid reaktsioone, et rakk saaks kasutada hapnikku energiatootmiseks.

Vähktõve teiseseid põhjusi on palju. Leidmaks neid tegureid, on teadusuuringutele raisatud palju raha. Peamine põhjus on teada ja me peame sellele keskenduma. Kui anaeroobsed retroviirused ründavad keha ja häirivad rakuhingamist, siis me teame- viirused ja bakterid saavad meis elada vaid seetõttu, et raku hapnikutase on liiga madal. Madalat hapnikutaset saavad veel halvemaks muuta pidevalt organismi kuhjuvad jääk- ja võõrained. Ent keha võib kaitseeesmärgil võõrkehade (nt implantaadid) ümber kasvatada hälbivaid hapnikunäljas kapillaarivõrgustikke. Raku hingamisensüüme kahjustavad ka mürkained ja röntgenikiirgus.

Röntgenikiirgusest tekkiv kartsinogenees (kasvuregulatsiooni häire) on muidugi midagi muud kui hingamise teel grana hävitamine (granum, grana – rakuplasmas paiknevad klorofülli sisaldavad osakesed). Vähirakke “saab tappa” keemia- või kiiritusraviga, kuna vähirakud on normaalsetest rakkudest nõrgemad. Normaalsed rakud paistavad (ravi ajal) nendele mürkidele vaatamata ellu jäävat, sest nad on tugevamad, ent nende hingamine saab kahjustatud. Ja me teame, mida see tähendab aja möödudes: … ellujäänud normaalsete rakkude järeltulijad võivad latentse perioodi jooksul hingamise langust kompenseerida fermentatsiooni suurendamise teel ja sealt saavad alguse vähirakud.

Hingamise parandamine (vabanemine vähktõvest)

Kas probleemi on võimalik lahendada? Küsitlesin sadu hapnikravi abil paranenud inimesi, kes olid eelnevalt põdenud vähktõbe. Mitmed olid arstide poolt saadetud koju “surema”, kuna ” me ei saa midagi enamat teha.” Seistes ja rääkides nende säravate silmadega tervete ellujäänutega (12 aasta jooksul) on see kogemus mind veennud, et probleem on suurema enamuse jaoks lahendatav, kui ettekirjutusi õigesti järgida.
Warburg postuleeris, et kuna noored vähirakud elavad osaliselt kahjustatud hingamisfunktsiooniga kehas peaaegu aeroobselt, peaks nende edasise kasvu takistamine fermentatsiooni suunas olema võimalik, parandades kahjustatud respiratsiooni enne kui fermentatsioon hõlmab ka küpseid rakke.
Soovitud paranemistulemuse saavutamiseks on kolm eeltingimust. Tervete rakkude saamine on nagu taimede istutamine aeda: enne istutustööd pead pinnase puhastama ja ette valmistama.

1. Kõik kasvavad keharakud on hapnikuga KÜLLASTATUD. Warburg rõhutab uuesti, … kõik keha rakud on hapnikuga KÜLLASTATUD… Nii et vali oma lemmikhapnikravi ja luba endale seda. Nagu Hr Hapnik ütles 12 aastat tagasi, “Toida oma keha hapnikuga – õigesti ja ohutult”;
2. Väldi vähktõbe põhjustavaid väliseid tegureid, vähemalt ravi ajal. Lõpeta suitsetamine, joomine, uimastite manustamine, hinga sügavalt, ära söö töödeldud, hüdrogeenitud ja ebatervislikku toitu, väldi röntgenikiirgust, töötamist toksiinide läheduses ja depressiooni. Tegele kehakultuuriga;
3. Ujuta oma keha üle (asenda kahjustatud ja puuduolevad) raku hingamiseks vajalike ensüümide aktiivsete rühmadega. Nagu Warburg ütles: “Need ensüümid on ohutud ja neid tuleb toidule lisada suurtes kogustes, võib-olla igavesti.” Ole ettevaatlik, rauda ei tohi manustada liiga palju.

Warburgi aktiivsed grupid ”Respiratoorsete apo-ensüümide asendamine”

•  Rauasoolad nagu Raudfruktoos (Ferric Fructose);

  

• riboflaviin (B2) tähtis keha kasvule ja punaliblede tootmisele. Riboflaviini mürgisuse kohta andmed puuduvad. Kuna riboflaviin on veeslahustuv vitamiin, siis ülemäärane kogus eritub kehast uriiniga;
• nikotiinamiid (B3) (niatsiin). Niatsiin suurtes annustes tekitab suurenenud vereringluse tõttu punetusetaolist löövet ja see võib põhjustada sügelust;
• pantoteenhape (B5);
• tsüanokobalamiin (B12) on vajalik kemikaalide detoksifikatsioonil maksas;
• tsütohemiin (taimsed rauarühmad) Punapeedi kristallid, klorofüll, spiruliin;
• d-amino-levuliinhape (eelvorm hapniku ülekandel heemi, suurendab suhkru lagundamist).

Keha püüab täiendavate aktiivsete ensüümigruppidega (me anname talle neid juurde) vähirakkude ainevahetust normaliseerida. Keha üritab mittediferentseerunud vähirakke normaalseks muuta, tavaliselt on tulemuseks nende eemaldamine. Seetõttu eeldatakse, et metastaaside kasvu saab ensüümide abil pärssida. Kui keha rakuhingamine hoida terve, manustades piisavas koguses ensüüme, on võimalik vähktõbe vältida.

Tehke pidevalt kolme asja: lisage hapnikku, eemaldage kantserogeenid ja asendage ensüümid ning kehas peaks lõppema mis tahes fermenteerivate rakkude kasv. Olge kannatlik ja lihtsalt oodake vanade kahjustatud rakkude loomulikku hävimist ning nende lagundamist. See võib kesta kuid. Bromelain on suurepärane ensüümlisand seedimaks vanade, surnud rakkude valke.

Warburg “Vältimaks vähktõbe”

• Hoia vere tsirkulatsioonikiirus kõrgena, et veeniveri sisaldaks piisavalt hapnikku.;
• ainevahetuse parandamiseks lisa toidule merevetika ekstrakte, joo rohkelt puhast vett, tegele regulaarselt kehakultuuriga, eriti reboundinguga (hüpped batuudil);
• säilita veres kõrge hemoglobiinitase;
• lisa alati toidule hingamisensüümide aktiivseid rühmi ja suurenda nende annust, kui vähieelne seisund on juba välja arenenud;
• välista rangelt välised kantserogeenid. Ela ja tööta seal, kus keskkond on puhas;

2001. a registreeriti üleriigiliselt (USA-s)175000 rinnavähi juhtu. Miks on vähktõbe nii palju? Pea meeles, et hapnikutaseme hoidmine ja raku hingamisensüümide kahjustamatus on võtmed vähktõve ennetamiseks ja parandamiseks. Teame, et meie toidus ja elukeskkonnas on krooniliselt puudu küllaldasest ja piisavast kogusest hapnikust. Ent missuguseid ensüüme teie toit sisaldab?

Küpsetamine hävitab kõik ensüümid

Paraku tapab toidu küpsetamine temperatuuril umbes 116° Fahrenhaiti ( 47° C) kõik ensüümid. Konserveeritud või villitud toit ei sisalda ensüüme, sest seda on enne säilitamist pastöriseeritud. Enamikus värskelt külmutatud köögiviljas pole tavaliselt samuti ensüüme, sest neid kastetakse tavaliselt enne külmutamist kuuma vette.

Tööstuslik põllumajandus hävitab ensüümid

Isegi toores köögi- ja puuviljas, mida sööte, võivad ensüümid puududa!
Toores köögi- ja puuvili võib olla ensüümide suurepärane looduslik allikas. Kahjuks ei sisalda ensüüme need köögi- ja puuviljad, mis korjatakse rohelisena (kaubanduskeskuste tõttu, sest neid transporditakse suurte vahemaade tagant). Ensüümid saavad areneda ainult siis, kui nad valmivad taime küljes. Ensüüme hävitab ka toidu kiiritamine ja säilitusainete lisamine.

Vähktõbi ja ensüümid

Ja nüüd on avastatud, et fermenteeerivate vähirakkude suured grupid (sarnanevad bakterikolooniatele) – kaitsevad ennast nii hästi kui võimalik sinu enese immuunsüsteemi eest – nad lihtsalt püüavad ellu jääda.

Vähirakud varjavad end paksu kleepuva fibriini all (kattekiht) – see on nagu mantel, mis on umbes viisteist korda paksem kui fibriin normaalsetel rakkudel. See paks kattekiht varjab vähirakkudes olevaid kahtlustäratavaid markereid ja nende antigeene organismi immuunsüsteemi eest.

Kleepuva kattega vähirakud kinnituvad kudedesse, kogunevad ja paljunevad seal. Keha immuunsüsteem saadab rakud võõrmaterjali jälitamiseks välja, ent vähkkasvaja rakud suudavad nende antigeenid kahjutuks teha. Immuunsüsteemi rakud ründavad vähkkasvaja kahjutuid pindmisi valke, kuid jätavad selle rakud puutumata.

Vähirakud kasvavad, kuna pole või on liiga vähe ensüüme, mis suudaks üksikutelt vähirakkudelt fibriini eemaldada. Adekvaatne ensüümiaktiivsus katab need antigeenid ja organismi immuunsüsteemil on võimalus neid rakke hävitada.

Kajastades Warburg’i manitsust: ” Need ensüümid on ohutud ja neid tuleb lisada toidule suurtes kogustes, võib-olla igavesti.” Ta ütleb vähivastasel kodulehel: “Mida rohkem vähirakke keha toodab, seda rohkem vajalikke ensüüme tuleb manustada.”

Allikas: Dr. Otto Warburg materjalide põhjal loeng – Vähktõve esmane põhjus, copyright 2001 by Ed McCabe