Olen üle 20 aasta kannatanud kroonilise kõhulahtisuse käes, millele arstid andsid diagnoosi peale 12 aastat minu solgutamist ühe valdkonna arstide juurest teiste juurde ja mulle mis iganes rohtude sisse söötmist kõikvõimalikele ravimtaimesegudele ja teedele lisaks – ja kõige selle tulemuseks oli surmani ära tüdinenud ja ärapiinatud mina, kelle kohta mu vend tavatses külalistele öelda: “Ta on seal, kuhu ta on sisse kirjutatud!” –  ja külalise punnsilmse pilgu peale lisades – “Peldikus!” :D

Jah, raskematel aastatel ma tõesti peaaegu elasin seal. Mu kõht oli pidevalt vesilahti, päevade, nädalate ja kuude viisi ühtejutti…. Ma olin valudes, janus ja väsinud. Ma olin ristirästi läbi uuritud, mulle oli voolikuid soolestikku sisse aetud ülevalt alla ja alt üles. Kõik oli meditsiiniliselt korras, lihtsalt mina vaakusin hinge!

Kui ma sõin vaid riisiputru, kuivikuid ja keedumune, siis oli olukord vähe parem, aga no ega see ole ju õige söök. Kõik värske ja tervislik on minu jaoks olnud pool elu sulaselgeks purgeeniks. Nii kui söön, nii kahetsen. Kõht jälle vesilahti ja gaase täis. Käin kere kõveras ja ägan valudes. Arstid pole osanud muud diagnoosi panna, kui ärritunud soole sündroom. Käsi õlgadest kõrgemale tõsta ei maksa, mao piirkonda pingul olevat vööd või vähegi suruvaid pükse jalga ajada – tähendas kindlat kõhulahtisust. Mu elu käis vetsust vetsuni.

Foto: thehealthsite.com
Foto: thehealthsite.com

Läinud aastal luges gastroenteroloog kui lauluraamatust mulle ette selle, milleni olin poole elu praktikaga ise jõudnud: ma ei või süüa mitte kui midagi värsket, või kui, siis väheses koguses kartulit, kaalikat, porgandit ja neid ka soovitavalt vähemalt aurutatult, mitte värskelt. Sibul ja küüslauk on väga kahtlane kraam, roheline sibul on sulaselge oht. Kõik tangained on keelatud kraam (tegelikult riis ja tatar on siiski mu lemmikud ja nendega probleeme pole) ja müslide poole ei tohi ma vaadatagi, samuti nagu täisteratoodete poole.

Värsked piimatooted (piim, koor, rõõsk-ja vahukoor) on keelatud, muude toodetega pean ettevaatlik olema.

Leib ja leivatooted on keelatud.

Mida ma siis üldse võin?

Toitumisspetsialistid, minestage!:

*Nisujahutooted

*Liha, igasugune liha igas olekus

*Vesi

Kust ma peaks saama organismile vajalikud ained – pole aimugi.

Pool elu hädades ja vaevades on mind pannud pidevasse otsingusse lahenduse leidmiseks.

Õnneks on mu vene keele oskus väga hea ja vene rahva teadmised ja oskused väga laialdased. Nõnda sattusin õpetusele, kuidas organismi puhastada šlakkidest riisi abil. Variante on mitmeid, mulle sobis enim lühiajaline ja lihtsalt teostatav viis riisikalja meetodil.

Riisikalja valmistamiseks tuleb võtta 1,5 liitri (mineraal)vee kohta 5 supilusikatäit riisi ja 4 spl suhkrut ja segada see segamini ning jätta kolmeks ööpäevaks päikese kätte marli alla seisma. Seejärel tuleb segu ümber kallata/filtreerida teise anumasse (ja siis hoida seda juba jahedas) ja saadud jooki juua kolm korda päevas peale sööki 100 ml korraga. Joogi tarbimise ajal süüa kaaliumirohket toitu, kuna riisikali viib soolad organismist välja, eriti kaaliumi ja magneesiumi, jättes südame hätta.

Tegin selle kuuri ära.

Juba poole peal tõdesin, et see toimib! Nüüd on kuur läbi ja harjun uue eluga, täiesti muutunud sooletegevusega. Kõht on korras ning ma ei pea ringi liikudes koostama trajektoori ja ajakava vetsust vetsuni :D

Mida arstid ja tavameditsiin ei suutnud aastatega, suutis üks kolmepäevane kuur!

Usun, et see organismi puhastasmine aitab ka muude hädade puhul. Soovitati seda kasutada peale pikemaid antibiootikumikuure ja haigusperioode, kui organism on täis igasugustest ravimitest jäänud keemiat ja tasakaalust välja aetud. Seda võib teha rohkem kui kord aastas, kuid siiski mõistlikkuse piirides, sõltuvusse ei maksa ka sattuda.

Eelmine artikkelNeerukividest vabaks ainult 10 päevaga?
Järgmine artikkelSõda teadvuse pärast – DMT
Eloise Leandra
Eluaegne grafomaan. "Kunksmoor", ehk tegelenud ennustamisega aktiivsemalt aastast 1988. Looduse, loomade ja lindude sõber. Veesõltlane. Kõikidele jookidele eelistan vett, duššile vanni; elukohta otsin veekogu ligi ja mere äärest peab mind jõuga ära kiskuma, sest suure vee kutse on minu jaoks lausa hullutav. Jumaldan nii ujumist kui laevasõitu ja viiemeetristel lainetel loksuv praam tekitab pööraselt nalja merehaiguse asemel.

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia