1Haiguste ennetamine
Foto: Deepak
Kui sinu ja pere tervis sind huvitad, siis oled ilmselt ka sarja esimese osa läbi lugenud, kus oli juttu loodusravi lühiajaloost ja sellest, kuidas saad määrata iseenda ja haiguse energeetikat selleks, et määrata raviks õiged ravimtaimed, siis täna räägin lähemalt sellest milliseid ravimtaimi saad kasutada just haiguste profülaktiliseks ennetamiseks; millele keskenduda, kui ennetamisega ollakse juba hiljaks jäänud ja haigus on juba naha vahele pugenud; mida teha, kui oled kimpus kuiva köha ning valutava kurguga; mida kasutada siis, kui sind kimbutab rögane köha ja raskustunne rinnus; kui on palavik ja milliseid ravimtaimi kasutada siis, kui käsil on haigusest taastumine.
Haiguste ennetamine jaguneb omakorda kolmeks tähtsaks grupiks: toitained/vitamiinid/mineraalid; immunomodulaatorid ja adaptogeenid.
Need kõik on haiguste ennetamiseks inimorganismile väga vajalikud. Soovitan läbi lugeda ka postituse “Erinevad viljad, mis peletavad haigusi“, sest ka neil on haiguste ennetamisel väga oluline osakaal.
Vajalikud toitained vitamiinid/mineraalid
Vajalikud vitamiinid ja mineraalid, mida on just sellel perioodil kindlasti vaja võtta, on: D3-Vitamiin, tsink, A-Vitamiin ja C-vitamiin. Need võiksid igal perel kodus ka olemas olla. C-vitamiini ei pea alati ju kapslitena võtma, seda saab kätte erinevatest puu- ja köögiviljadest, samamoodi ka A-vitamiin.
Kui peamiselt arvatakse, et rohkelt saab C-vitamiini just tsitrusviljadest, siis tegelikult see päris nii pole. Pakun sulle nimekirja neist viljadest, kus on C-vitamiini kordades rohkem kui tsitruselistes.
- chillipiprad – 125 ml hakitud värskes chillipipras on 107,8 mg C-vitamiini, lisaks chillis leiduv capsicam on aine, mis teeb chilli nö “tuliseks” ja selle tõttu on suurepärane liigeste ja lihasvalu leevendaja, kui temast salvi valmistada. Ka sobib chilli joomiseks teena
- punane paprika – 250 ml hakitud punaseid paprikaid sisaldavad endas 3x rohkem C-vitamiini kui apelsinid. Selles koguses hakitud paprikates on tervelt 190 mg C-vitamiini, lisaks on neis hulgaliselt ka A-vitamiini, mis on kasulik just silmade tervisele
- roheline paprika – 250 ml hakitud rohelistes paprikates on 120 mg C-vitamiini, lisaks on rohelised paprikad ka väga head kiudainete allikad
- lehtkapsas kale – lehtkapsas on hulgaliselt A-vitamiini, lisaks ka K-vitamiini ainuüksi 250 ml hakitud kales on 80,4 mg C-vitamiini, lisaks on temas arvestatav kogus ka vajalikke mineraale ja rasvhappeid
- brokkoli – 250 ml hakitud brokkolis on 132 mg C-vitamiini ja korralik kogus kiudaineid. Lisaks on brokkolil ka vähivastane toime
- papaya – kas teadsid, et papaya söömine aitab puhastada siinuseid, annab nahale juurde sära ning tugevdab luustikku? Lisaks on 250 ml hakitud papayas tervelt 88,3 mg C-vitamiini
- maasikad – 250 ml hakitud maasikates on tervelt 84,7 mg C-vitamiini, ka arvestatav kogus foolhapet. Kõige ootamatum omadus, mis maasikatel on, on see, et nendega on võimalik valgendada hambaid. Selleks ei ole vaja teha muud, kui hõõruda maasikatega hambaid, lasta paar minutit seista ja loputada
- lillkapsas – ühes väikeses lillkapsa peas on tervelt 127,7 mg C-vitamiini, lisaks 5 g kiudaineid ja 5 g proteiini
- rooskapsas – tean, et see pole just paljude lemmik, aga rooskapsas on terve rida erinevaid vähivastaseid komponente, fütotoitaineid, kiudaineid ja lisaks 74,8 mg C-vitamiini. Parim viis rooskapsa mõrususest lahti saamiseks, on neid praadida – praadimine toob esile nende pähklise maitse
- ananass – peale selle, et ananassis on 78,9 mg C-vitamiini, on temas veel seedimist soodustavat ensüümi bromelaiini, mis hoiab omakorda ära puhitustunde. Peale selle on bromelaiinil põletikuvastane toime ja see omakorda aitab kiirendada taastumist pärast rasket füüsilist treeningut ja tööd
- kiivid – süües korraga ära kaks kiivit, saad kätte 137,2 mg C-vitamiini. Lisaks leidub kiivis veel hulgaliselt kaaliumit ja vaske
- mango – mangos on 122,3 mg C-vitamiini ja lisaks leidub temas arvestatav kogus A-vitamiini, mis on jällegi kasulik silmadele.
A-vitamiinirikkad viljad
- muskaatkõrvits (butternut squash) – 250 ml hakitud muskaatkõrvitsas on 22868 IUd A-vitamiini
- porgandid – 250 ml värsketes hakitud porgandites on 21384 IUd A-vitamiini
- maguskartul/bataat – ühes keskmises maguskartulis on 18443 IUd A-vitamiini
- majoraan – 100 g kuivatatud majoraanis on 8068 IUd A-vitamiini
- lehtkapsas kale – 250 ml hakitud lehtkapsas on 6693 IUd A-vitamiini
- sinepilehed – 250 ml hakitud sinepilehtedes on 5880 IUd A-vitamiini
- võilillelehed – 250 ml hakitud värsketes võilillelehtedes on 5589 IUd A-vitamiini, lisaks on võilillel veel vähivastane toime
- punane paprika – ühes keskmise suurusega punases paprikas on 3726 IUd A-vitamiini
- spinat – 250 ml hakitud värskes spinatis on 2813 IUd A-vitamiini
- mango – 250 ml hakitud mangos on 1785 IUd A-vitamiini
- herned – 125 ml kooritud hernestes on 1680 IUd A-vitamiini
- papaya – ühes väiksema suurusega papayas on 1444 IUd A-vitamiini
- tomat – ühes keskmise suurusega tomatis on 1025 IUd A-vitamiini
- basiilik – 100 g kuivatatud basiilikus on 744 IUd A-vitamiini
- aprikoos – ühes värskes aprikoosis on 674 IUd A-vitamiini
- brokkoli – 250 ml hakitud värskes brokkolis on 567 IUd A-vitamiini
- kõrvits – 250 ml hakitud kõrvitsas on 514 IUd A-vitamiini
Tsingirikkad toidud
- austrid – kui sööd ära 6 värsket austrit, saad kätte 32 mg tsinki, lisaks on austrites veel proteiini, Omega-3 rasvhappeid, rauda – mineraali, millel on oluline osa organismis hapniku transportimisel
- india pähklid – 28 g kuivatatud india pähklites on 1,6 mg tsinki. Lisaks leidub neis veel organismile vajalikke rasvhappeid, foolhapet, rauda B ja K-vitamiini
- kikerherned – 125 ml küpsetatud kikerhernestes on 1,3 mg tsinki, lisaks leidub neis veel kasulikke rasvhappeid, kiudaineid ja proteiini. Kikerherned on kasulikud alandamaks kolesterooli ning parandamaks organismis veresuhkru taset
- kana – 85 g küpsetatud kanalihas on 2,4 mg tsinki, lisaks on temas ka B6-vitamiini
- šveitsi juust – 28 g šveitsi juustus on 1,2 mg tsinki. Šveitsi juustus vähem soola kui teistes juustusortides, temas on ka vähem kaloreid kui teistes, samas on temas säilinud palju kaltsiumit ja valku
- kaerahelbed – 125 ml kaerahelvestes on 1,1 mg tsinki, lisaks foolhapet, kiudaineid ja kaaliumit ning kaerahelbed aitavad alandada kolesteroolitaset
- türgioad – 125 ml küpsetatud türgiubades on 0,9 mg tsinki, lisaks nende eriline kombinatsioon kiudainetest ja valgust aitab ära hoida veresuhkru äkilise tõusu
- mandlid – 28 g kuivatatud mandlites on 0,9 mg tsinki, veel on neis hulga magneesiumit, omega3 rasvhappeid, E-vitamiini ja antioksüdante, mis kaitsevad silmi ning tõstavad immuunsust.
Immunomodulaatorid
Immunomodulaatorid on ravimid, mida kasutatakse immuunsüsteemi reguleerimiseks või normaliseerimiseks.
Sügis-talviseks perioodiks on parimateks immunomodulaatoriteks kasutada selliseid ravimtaimi ja vürtse nagu
- must leeder (Sambucus nigra)
- hundihammas (Astragalus membranaceus) lisaks on hundihammas väga hea energia andja, aga ta pole selles nimistus mitte ainus. Taimedest, mis peletavad väsimust, olen ka juba varasemalt kirjutanud.
- küüslauk (Allium sativum)
- paprika (Capsicum annuum)
- ingver (Zingiber officinale)
- kurkum (Curcuma longa) kurkumist saab valmistada väga võimsa ja maitsva tee. Lisaks tasub lugeda sul veel kurkumi imendumise ja tema tarvitamise kohta.
- hõlmikpuu (Ginkgo biloba)
- kassiküüs (Uncaria tomentosa)
- ženšenn – (Panax)
Adaptogeensed ravimtaimed
Adaptogeene nimetatakse sageli tervete inimeste ravimiks. Mõiste “adaptogeen” või “adaptogeenne ravimtaim” viitab farmakoloogilisele kontseptsioonile, mis tähendab, et nende manustamise järel stabiliseeruvad organismi füsioloogilised protsessid ja paraneb keha biokeemiline tasakaal, samuti suureneb rakkude stressitaluvus. Adaptogeenid soodustavad bioloogiliste ergutavate ainete tekkimist kehas (interferoon, interleukiin jt).
- ameerika ženšenn (Panax quinquefolius)
- aasia ženšenn (Panax ginseng)
- ashwagandha juur (Withania somnifera)
- hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis)
- väänkellukas (Codonopsis pilosula)
- siberi ženšenn (Eleutherococcus senticosus)
- lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra, G. uralensis)
- maralijuur (Rhaponticum carthamoides)
- roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea)
- hundihammas (Astragalus membranaceus)
- hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis)
- inkamarjad (Physalis peruviana)
- maca juur (Lepidium meyenii)
- reishi (Ganoderma lucidum)
- aaloe (Aloe vera)
- teeleht (Plantago major)
- kasepungad (Betula)
- õietolm
- mesilasema piim
- taruvaik (Propolis)
Kui tunnen, et hakkan ise või keegi pereliikmetest tunneb, et hakkab haigeks jääma, siis kasutan selle ennetamiseks oma vanaema ravijooki, mille peale paljud siiani viltu vaatavad. Aga toimis see minu puhul 35+ aastat tagasi, toimib ka tänapäeval ja toimib samamoodi nii minu pere kui ka lähedastel. Ehk, millest ma siis räägin, loomulikult vanakooli külmarohust.
Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “Loe seda edasi”.