Ma juba kujutan ette teie segaduses pilke ja huuli, mis vormivad küsimust – soolased? Olen ma ikka kindel, et ma ei eksi???
Ei, ma ei eksi.
Tegemist on tõesti pontšikutega ja need ei ole harjumuspärased magusad, mis aga on osade jaoks jälle liiga magusad, et süüa kannatada. Kui esimest korda ise kuulsin, et soolased pontšikud, siis mõtlesin, et ei tea mis jälkus see küll olla võib – pontšik – ja soolane! Tagatipuks puistati ka neile tuhksuhkrut peale :o
Kui aga pontšikud valmis olid ja maitse suhu sain, olin müüdud. Ma ei osanudki enam öelda, kas mulle meeldivad rohkem need soolased või tavapärased magusad – kuigi olen õudne maiasmokk eluaeg olnud. Hankisin retsepti, tõlkisin selle eesti keelde ja kodumaale naastes tegin proovipartii sõpradele, kes olid samavõrd kahtlevad ja kõhklevad, et ei tea mis jamaga ma nüüd hakkama olen saanud. Aga kui esimesed ampsud olid võetud, siis oli vaagnatäis pontšikuid otsas enne, kui nad maha jahtuda jõudsid – ja kiidusõnu jagus kuhjaga.
Lobisetud sai nüüd küllaga, aeg salapärast retsepti teiega jagada.
Retsept on 60 pontšikule:
- 750 ml piima
- 75 g pärmi
- 3 tl soola
- 3 tl suhkrut
- 3 tl vanillisuhkrut
- 3 tl kardemoni
lisa eelnevale
- 3 muna
- 2300 g jahu
- 150 g võid
Lase tainal kerkida, seejärel vormi see pätsideks, mida lase veel 20 minutit kerkida. Samal ajal kuumuta õli (ära liiga kuumaks lase – muidu kärsatab pontšikud väljast ära, aga seest võib tainas tooreks jääda). Prae. Puista tuhksuhkruga üle ja naudi!