1Ära oota elama hakkamisega

Foto: Gerd Altmann

Kurvakstegevalt palju inimesi ootab mingit tõuget, “õiget hetke”, et hakata elama, sinnamaani sisuliselt veedetakse aega, oodates, aega “parajaks tehes”, täites rutiinseid kohustusi ja ujudes vooluga kaasa. Selle asemel, et tegeleda sellega, mis paneb silmad särama, rinna rõõmust rõkkama ja mida teeks kirega. Tulemus? Inimesed on õnnetud, tigedad, rahulolematud, haiged ja üksteist materdavad ja lamajaid erilise mõnuga lööma kippujad või lööjad. Osadel on päev korda läinud, kui on saanud kellelegi “ära panna”, “paika panna”.

Sama kurb on see, kui inimene on sõltuv teistelt tulevast kiitusest, tunnustusest, selle asemel, et tunda ise end, sisemiselt, piisav olevana. Tore, kui teistele ka meeldib ja kiidavad, aga kui nad seda ei teeks, ei oleks ka midagi katki. Kui inimene on oma elu kinkinud teiste teenimisele, kogu hingest ja südamest – ja ühel päeval antakse teada, et teda pole enam vaja, murrab see inimese selgroo, kui piltlikult väljendada. Minu kõrvu jääb kumama minu onu tõdemus, kuidas Tartu Ülikooli poolt öeldi talle, et tema teeneid enam ei vajata, tualettide uste juures. Ma usun, et see juhtus sattuma selles kohas – ja tema poole pöörduja jaoks polnud see koht määrav, aga minu onule oli see südamepõhjani solvav. Tal oli tunne nagu tema, tema aastatepikkune panus lasti veega alla. Ei mingit viisakat äraütlemist, ei lillekimpugi, tänuõhtust rääkimata. Iga kord, kui ta veel tuli lähisugulaste sünnipäevadele, meenutas ta seda sügava kibestumusega. Aga ometi ta oli väga palju teinud ja saavutanud, üliõpilaste üleüldine lemmik aastate viisi. Selline hoolimatu suhtumine murdis ta parandamatult. Ma nägin, kuidas ta peale seda aasta-aastalt kuhtus, kaotas elutahte ja huvi, mitte miski ega keegi ei suutnud seda langust pidurdada. Ta sisuliselt ootas oma surma, isegi, kui ta seda välja ei öelnud. Nüüd on ta ootusest prii, seal, kus pole kellegi tänulikkust vaja oodata. Minul pole enam onu, kes ajas alati seltskonna naerma oma juttudega ja kes korraldas igal kodusel sünnipäeval viktoriini, esitas mõistatusi, kasvõi tikkude ümberpaigutamise ülesandeid – “pane prügi kühvlisse”, “pane põder pead pöörama” jne. Ta lihtsalt pani sind oma aju liigutama ja tekitas huvi igasuguste erinevate teadmiste vastu. Et ta aga sisimas nii tundlik ja teistelt kiitust ning tänu janunev oli, nii et kui seda enam ei tulnud, kukkus tema elu kokku – seda ei osanud ma oodata.

Minu jaoks on tema lahkumine sõnumiks, et elu ei tohi edasi lükata ja elada tuleb, tegeledes sellega, mis sind õnnelikuks teeb ja nii, et tunned ise, oma sisimas end piisavana, vajamata teiste heakskiitu ja tunnustust. Et siis, kui sinu teeneid enam ei vajata ja ei taibata isegi suusõnaliselt tänada tehtu eest, ei kukuks su maailm kokku.

Ela oma elu ilusaks, piisavaks, ole ise enda jaoks küllaldane!

Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:

• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum. Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “Järgmine”, kuni jõuad soovitud kuupäevade vahemikuni ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.

Tagasi

Energiavahetus

Foto. Gerd Altmann

Kui sinu arvates on Hingepeeglis ilmuv info vajalik ja oluline ning oled sellest ka ise kasu saanud, võid soovi korral Hingepeegli tegevust TOETADA.

KAKS KORDA AASTAS: 30. juuni ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened. Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.

Eelmine artikkelSõnumid 18.-24. novembriks
Eloise Leandra
Eluaegne grafomaan. "Kunksmoor", ehk tegelenud ennustamisega aktiivsemalt aastast 1988. Looduse, loomade ja lindude sõber. Veesõltlane. Kõikidele jookidele eelistan vett, duššile vanni; elukohta otsin veekogu ligi ja mere äärest peab mind jõuga ära kiskuma, sest suure vee kutse on minu jaoks lausa hullutav. Jumaldan nii ujumist kui laevasõitu ja viiemeetristel lainetel loksuv praam tekitab pööraselt nalja merehaiguse asemel.

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia