3Vajalikud vitamiinid ja mineraalid
Seleen, raud, vitamiin A, vitamiin E, B rühma vitamiinid, kaaliumjodiid ja tsink on kõik vajalikud kilpnäärme korralikuks funktsioneerimiseks. Teised toitained, ka need mis pole otseselt seotud kilpnäärme funktsioneerimisega, on samuti vajalikud korralikuks immuunsüsteemi, seedekulgla, maksa ja kõhunäärme tööks. Enamusel hashimoto diagnoosiga inimestel on ka madal B12 vitamiini tase, antioksüdantidest seleen, vitamiin E ja glutatioon, tsink ja ferritiin (rauda sisaldav rakusisene valk, mis on organismi raua depoovorm ja ta on ka ägeda faasi valk – selle kontsentratsioon suureneb põletike korral).
Näiteks muutub C vitamiin antioksüdandiks, kui tema doosiks on vähemalt 600mg, samas kui päevane soovituslik annus (PSA) on vaid 60 mg, kümnendik sellest. 60 mg hoiab küll ära skorbuudi tekke, kuid ei hoia ära vabade radikaalide poolt tekitatavat kahju.
Vitamiin E on antioksüdandiks doosi korral 200-400mg (PSA on 10 mg) ja seleeni tuleks hashimotolastel võtta 200-400 mcg (PSA on 70 mcg). Samas kui vitamiine C ja E leidub rikkalikult nii toidus, kui neid sobib võtta ka toidulisanditena, võib vitamiin A toidulisandina võetult suurtes kogustes muutuda mürgiseks ja seetõttu tuleks seda süüa vaid toidus leiduvana.
[/vc_message]