Intervjuu Kaja Keiliga: ajurveeda võtmesõnadeks on individuaalne sobilikkus

Suvise Haapsalu Joogafestivali esimesel päeval, 22. juulil 2017 toimub Tarkusesaalis Kaja Keili loeng “Praktiline ajurveeda igapäevaelus”. Mis aga on üldse ajurveeda, seda selgitab Kaja ise, sest tema on oma elukestva teadmiste ammutamise teekonnal läbinud mitmed lühemad ja pikemad õpingud ning praktiseerib neid teadmisi ka oma igapäevases elus.

Mis siis on ajurveeda?

Ajurveeda on tõlkes elamise teadus ja võimalikult kaua noorena püsimise kunst. Ühest küljest on ajurveeda hästi lihtne, kuna see baseerub ainult viiel elemendil, mis on nii õues kui meie sees.

Mis need viis elementi on?

Viis elementi on ruum, õhk, tuli, vesi ja maa — peenemal tasandil on need bioenergiad. Need liigutavad kõike, mis on meie sees, liigutavad tähti, jõgesid, taime kasvamist ja kõike. Ajurveeda on puhas looduse teadus, ei midagi müstilist. Kui meie sees toimub midagi, mõjutame me välist ning vastupidi, väline mõjutab meid.

Ajurveedat on alati keeruline müüa, sest teine võtmesõna ajurveeda kontekstis on individuaalsus. Samuti ei räägi me mitte kunagi kõikidele disainitud tervislikkusest või kasulikkusest, vaid hoopis sobilikkusest. Seetõttu ongi väga keeruline kõrvutada ajurveedat isegi tavameditsiiniga, millel on täiesti omaette ülesanne – ravida väga efektiivsel moel tagajärgi siis, kui meil ei ole enam aega minna põhjuste juurde. Kui rääkida ajurveedast, siis ajurveeda vastupidi, vaatab tervikut. Me ei lähe kunagi kõigepealt vaatama seda kohta, mis nii-öelda põleb, vaid me vaatame, kuskohas põleb ehk siis, millises miljöös see haigus elab. Ajurveeda puhul alustatakse alati miljööst. Kui me muudame miljööd, siis tegelikult muutub ka meie probleem. Olenevalt, mis on põhjusteks, võib see mõnel korral suisa iseenesest kaduda, see on elementaarne näide sellest, kuidas need viis elementi toimivad.

Igal viiest elemendist on omad omadused, millega saab tasakaalustada. Kõige lihtsam on külm või kuum — kui väljas on külm, siis tuleb kampsun selga panna. Ajurveeda peamine ülesanne on hoolitseda füüsilise keha tasakaalu eest ja  jooga on tema kõige lähedasem sõber, mis vaatab hinge poole.

Kui rääkida toitumisest ning sellest, miks me ajurveedas pöörame hästi palju tähelepanu toitumisele, on lihtne tõde, et „me oleme see, mida me sööme“. Kui me midagi sööme, siis sellel kõigel on oma identiteet ning see identiteet saab peale söömist meie osaks. Selles mõttes on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, mida me sööme ja kas see meile ka sobib. Kui loodus on andnud meile hästi palju tuleelementi, siis ei ole väga mõttekas süüa hapusid ja teravaid toite, kuna see võimendab seda veelgi, tekitab põletikke ja põhjustab ka läbipõlemist. Kui loodus on meile andnud vee- ja maaelementi, siis on terav omal kohal ja paneb raske energia liikuma. Siin ei ole olemas ei tervislikku ega kasulikku, vaid on olemas sobilik. Teine kontekst on muidugi elustiil, millest ajurveedas hästi palju räägitakse.

Milline on ajurveedalik elustiil?

Ajurveedalik elustiil ongi see, et me pidevalt oleme oma teadlikkusega selle juures, mis meile sobib ja mitte ainult toidu osas, vaid ka tegevuste suhtes, mida me teeme. Kui me alustame tööst, siis kui loodus on meile andnud hästi palju õhuelementi, mis tähendab pidevat liikumist, siis vastupidiselt peame me seda tasakaalustama ning on hästi oluline, et sellise inimese igapäevased tööülesanded ei oleks seotud näiteks pideva reisimisega. Kasuks tulevad
väikesed rutiinid. Õhu elemendile omase kuivuse tõttu ei sobi samamoodi sellele inimesele tehasetöö, kus on hästi palju tolmu ja kuiva materjali.

Elustiili juurde käib ka rütm. Me oleme üks osa loodusest ja ei ole mitte kunagi võimalik, et loodus kohandaks ennast meie järgi, me peame alati ennast kohandama looduse järgi. Üks väga oluline elustiili osa on rütmi sulanduda. Kõige lihtsam näide on unehäired, mis on meil sellepärast, et me läheme liiga hilja magama. Läheme magama peale kümmet, kus looduses tuleb esile uuesti tuleelement, mis eelkõige on mõeldud mitte toidu, vaid mõtete seedimiseks
— kõik teadmised ja kogemused, mida oleme päeva jooksul väljastpoolt ammutanud, on ka tegelikult toit, mis tuleb öösel ära seedida. Mulle meeldib öelda, et viimane „ingliekspress“ väljub umbes kell 22.00, ja kui sellest maha jääda, siis meil ongi väga keeruline magama jääda, sest tuli on üleval. Siit jälle näide, kuidas seda, mille meile loodus andnud on, tõmbame me endale alateadlikult ligi. Inimesele, kellele on antud hästi palju tuleelementi, meeldibki tavaliselt öösel töötada. Elustiil kätkebki endas heas mõttes distsipliini, kus me teadlikult valime tasakaalustavat poolt.

Postituse edasi lugemiseks vajuta nupukesele: “Loe seda edasi”.