Minu esimene nädal
Siinkohal pean tunnistama, et olen Sarah´ga ühes paadis ja tahan ka selliseid tulemusi saada. Seetõttu esitangi endale sellise väljakutse juua igapäevaselt 3 l vett kuu aja jooksul ning vaadata, mis sealt edasi saab. Esimene foto on ka tehtud, see on küll seotud veel ühe minu enda katsetusega, mis on ka suurepäraseid tulemusi andnud ja naha pringimaks ning siledamaks teinud ja seda ainult kuu ajaga. Sarah tulemused ja lugu.
Enne katse alustamist:
Silmade all on kortsud ja veidi tumedamad randid. (Fotol jäta märkamata hetkel pesemata pea, sest kasutasin hetkel kodukootud juuksekasvu soodustavat seerumit, et kas sellest midagi välja tuleb, veel ei tea). Ümber suu naerukurrud. Kas selle nelja nädalaga 10 aastat kaob, ei oska ega julge loota, eks paistab, kas üldse midagi muutub. Kui asi peaks kuskilt poolt mulle tunduma, et kisub käest ära, siis jätan selle pooleli ja annan sellest ka koheselt teada. Seni, kes viitsib kaasa elada ja vaadata, mis toimuma hakkab – siis hoidke lehel jätkuvalt silm peal.
Ma arvan, et vee peale kohe ei suudaks minna, katsun teedega hakkama saada. Kuna ma ei kasuta kofeiini sisaldavaid teesid vaid taimeteesid, siis ei tohiks eriti vahet olla. Tean seda, et igat taimeteed ei tohi väga pikalt juua, need tahavad ka vahetust saada. Seetõttu joongi päevas ka mitut erinevat teed, et endal ka asi liiga üksluiseks kätte ära ei läheks. Kuna olen oma magusatarbimise niigi minimaalseni viinud (ei tunne puudust) ja ei tunne vajadust teed ka alati magustada, siis enamuse ajast joon oma teed ilma meeta.
Esimene päev
Hommikut alustasin tavalise 0,5 l tassi ökoloogiliselt puhta punase teega, millele lisasin maksimaalselt 0,25 tl mett, peale korralik hommikusöök. Kella 10 paiku tegin endale 0,5 l tassi piparmünditeed, mida tarbisin samuti väga väikese koguse meega. Lõunaks tegin 0,5 l tassi pärnaõieteed ja jõin ilma meeta. Sõin paar õuna, sest kõht oli hommikust veel täis. Kella 15 paiku sai tehtud 0,5 tassike sooja sidrunivett ilma meeta. Peale õhtusööki (17:45) tegin taas 0,5 l tassi piparmünditeed. Pean tunnistama, et peale seda viiendat teetassi ei kipu enam kohe uue tassi järele tormama – tundub, et minu piir hakkab ette jõudma, eks see supp ka, mis vahetult enne teed söödud sai annab tunda.
Nüüd jääb veel see viimane 0,5 l manustada, selleks korraks teen äkki humalateed, sinna läheb küll mesi sisse, sest humal ise juba parajalt mõrkjas, aga annab hea une. Näis, kas pärast seda vedeliku manustamist on mul öösel kempsu rohkem asja kui tavaliselt. Päeval olen täheldanud seda, et ega ma eriti rohkem ei käi seal “kuningakojas” kui muidu, aga eks katsun homme oma käigud ka kirja panna.
Nüüd siis tean, miks ma endale 3 l teekannu otsisin ja selle ka sain … Seega on põhjus teine ka kohe igapäevasesse kasutusse võtta. Vedelikku mahub sellesse kannu 3,5 l, mille ma arvatavasti igal hommikul siis ka valmis panen, et sealt endale paras kogus välja valada ja kindel vedeliku tarbimise hulk ka näha oleks. Aga 3,5 l on kannu suurus seetõttu, et sellise mahu peale läheb sinna 3 l vedeliku sisse ka 0,5 l jagu teerohtusid, et teel ikka teemaitse oleks. Kui nüüd sellele kannule kuskilt ka juurdekuuluvad tassid saaks, siis oleksin eriti häpi.
Ma ei eeldagi, et kõigil on selline teekannukene kodus olemas, kuhu oma päevane vedelik ootele panna ja silma all hoida. Seega igaüks leiab endale just selle kõige õigema lahenduse, kas veepudelite näol – soovitavalt klaasist või siis 3 l purgi näol, see võiks igaühel meist ikka mõni kodus olemas olla küll. Samas väikese pere puhul ei pruugi viimast ka mitte olla.
Suviti kandsin endal käekotis alati 0,3 l klaasist veepudelit, kuna vana hea ja kasulik metallplasku on kuhugi otsad andnud ja uut ei ole muretsenud, siis 0,3 l brändipudel ajas ka kenasti asja ära. Muidugi autoroolis olles oli endal naljakas sealt juua – mine tea, mida möödasõitjad arvavad… Otsustasin, et see pudel tuleks kuidagi oma välimuselt muuta, et ei meenutaks nii väga alkoholipudelit, paraku ongi teine veel tuunimata jäänud, aga suvi ka läbi. 0,5 l klaasist pudelit on üsna tülikas käekotis vedada, aga 0,3 l täiesti talutav ja märkamatu. Seega tee endale vastavad ettevalmistused kodust lahkumisel, et tarbiksid võimalikult palju vett/vedelikku ka väljaspool kodu.
Loomulikult ei vaidle ma vastu, et peale vedeliku tarbimise suurendamist suureneb ka väljutatava vedeliku hulk, aga ega ma eriti ei usu, et minu puhul seal enam suurt vahet oleks, nagunii on põis nagu hernes ja pissil käin iga pooleteise-kahe tunni tagant va öösiti.
Pean mainima, et kella 20 paiku tehtud viimane tee, mis humala asemel asendus saialillega ei mõjutanud mu öist “kuningakoja” külastamist nii nagu kartnud olid. Kuna käin peaaegu alati igal öösel korra kempsus, siis nii ka täna öösel.
Teine päev
Enesetunne ei ole muutunud, kõik on vanaviisi, mis oli ka oodata – nii lühikese ajaga ei tohiks midagi muutuda. Silmi hommikuti hõõrun endiselt, mitte rähma tõttu – seda seal ei ole, aga tahavad kuidagi äratamist saada ja nii saan nendega kaubale. Kella 11:30ks olen pissil käinud ärkamisest alates 4 x, ei midagi tavatut – kõik nii nagu ikka.
Hommikul jõin 0,5 l sooja sidrunivett vähese meega. Teine 0,5 l piparmünditeed jõin 10 paiku, ilma meeta. Plaan on täna veel ühest osast veest külmutatud marjadega maitsestada, siis vast läheb vesi niisama ka alla. Umbes lõuna paiku teen uue 0,5 l teed ja siis pikemaks ajaks värske õhu kätte.
Kella kolmeks tegin endale veel 0,5 l kuuma vett, lisasin sellele veele 5 külmutatud maasikat, et maitset anda ning pärast maasikad mõnusalt ära süüa ja 0,25 tl mett segatud õietolmuga. Lõunaks ootab eilne supp ja siis õhtusööki valmistama. Ilmselt tuleb midagi hakklihast, porrust, baklažaanist ja veel mõnest juurikast.
Ahjaa, pissil olen käinud lõunast alates kuni kella kolmeni veel 3 x, mis pole samuti midagi tavatut teiste päevadega võrreldes.
Vahepeal sai veel 0,5 l sooja vett maasikatega joodud, siis veel 0,5 l päranaõieteed ning õhtu viimane 0,5 l on ka piparmünditee näol joodud. Nüüd ei ole muud kui homset päeva ootama.
Enesetunne on siiani hea, ainult selline naljakas tunne on, et nagu ikka oleks janu – suu tundub kuivavat. Vaatan, kas homme sama seis. Selline kummaline suukuivus esineb peale teejoomist, peale maasikavee joomist seda olnud ei ole.
Pissil ka olen käinud kella 19:30ni 3 x. Seega hommikusest ärkamisest alates magamaminekuni 11 x ja öösel 1 x, kokku 12 x 24 h jooksul. Nii nagu enne.
Küll hakkasin õhtul voodis tundma naljakat pakitsust, (mitte halba vaid sellist kummalist näonaha all põskedes) kus nahk nagu tõuseks ülespoole. Ma ei oska seda kirjeldada, kerge kiheluse tunne nagu oleks kaneelimaski teinud – ainult kordi leebem. Mulle selline kihelus täitsa meeldib.
Lisaks söön vähem ja näksimised on ka täielikult ära jäänud. Ei ole lihtsalt isu. Kui süüa tahan, siis saan sellest täpselt aru, sest kõht annab kohe tunda.
Kolmas päev
Hommikul ärgates tundsin kohe, et süüa tahaks, nii nagu igal hommikul – kõht annab januneb toidu järgi teistmoodi. Alustasin hommikut taas 0,5 l sooja sidruniveega pärast kõiki tavapäraseid protseduure. Nüüdseks veel 0,5 l maasikavett joodud ning 0,5 l punast teed kaas pakitud, et sooja saada.
Kui õuest tagasi jõudsin, tegin endale mõnusa sooja maasikavee – ikka ja jälle 0,5 l. Hiljem sai üks mõnus kuum vesi koos kuivatatud õunte, pirnide ja mustikatega valmis – nii mõnus tulemus. Viimane 0,5 l on täna sidrunivesi meega. Pissil käisin jätkuvalt 12 x, millest 1 x öösel. Ikka sama.
Neljas päev
Tekkis huvi, kas midagi ka muutunud on ja siis mõõtsin hommikul oma vööümbermõõdu, mis on 0,5 cm vähenenud ning puusa, mis on 1 cm vähenenud. Ma veel ei hõiska, näis kas tulemus püsib ka siis, kui seitse päeva täis, või oli see lihtsalt ajutine nähtus.
Hommikul (minu hommik algas täna 05:15) tegin endale 0,5 l sooja sidrunivett vähese meega. Kaasa pakin endale 1 l kuuma kuivatatud puuviljade (pirn, õun, mustikas) vett ning 0,5 l punast teed, kui luua seljas uksest välja lendan, tee peale kaasa joomiseks. Kuna päeva peale ei ole võimalik teed teha, siis tuleb päevane kogus kaasa tassida, et liiga palju vedelikku õhtusse ei jääks. Mulle meeldib oma veetarbimine jagada nii, kus ennelõunat on 1 l, lõunast veel üks liiter ning peale 16 veel üks liiter kuni 19-20ni. Hilisemaks viimast 0,5 liitrit jätta ei taha ja seetõttu tulebki oma päevane kogus kaasa vedada. Õhtul sai veel tehtud 0,5 l tass maasikavett ja viimane 0,5 l piparmünditeed.
Viies päev
Pissil käisin ikka nii nagu alati ja kord öösel – siin rindel endiselt muutusteta, seekord käimisi kokku ei lugenud. Enesetunne on hea, midagi negatiivset täheldanud pole. Positiivseks võib lugeda seda, et keskendumisraskused on tõesti kaduma hakanud ja ka mälu on paranenud. Asjad, mis olid nn unustushõlma vajunud, hakkavad iseenesest välja kooruma, mis on kohati endalegi suureks üllatuseks ja tunduvad naljakad.
Nagu ikka, alustasin päeva 0,5 l sooja sidruniveega. Kaasa tegin endale 1,5 l arooniateed,millega on hea päeva jooksul oma 0,5 l tassi täita ja koheseks joomiseks 0,5 l pärnaõieteed. Eile päev näitas, et üks tassitäis jäi kodust eemal olles puudu. Seega täna võtan tassikese rohkem kaasa, siis peaksin kenasti õhtuni välja tulema ja koju tulles on veel üks tassikene juua ja olengi ühel pool. Mingil hetkel tundsin, et nüüd olen küll silmini vedelikku täis – ei tea, kas see oli tingitud arooniast või tõesti lõi piiri ette, aga koju jõudes oli see nö “full” tunne kadunud ja käsi sirutas iseeneselikult tee järele, seega tegin päeva viimase 0,5 l tassi punast teed.
Kuues päev
Üle pika aja ei pidanud öösel pissil käima, mis oli nii kummaline, sest ärkasin ikka üles – harjumusest. Hommikut alustasin 0,5 l tassi pärnaõieteega, jätkasin 0,5 l sooja sidruniveega ning kaasa võtan 1 l piparmünditeed ja koheselt tarbimiseks 0,5 l maasikavett. Ning õhtusse jätan viimase 0,5 l, eks siis paistab mille järgi parasjagu isu on. Päeva lõpetasin 0,5 l sooja sidruniveega.
Seitsmes päev
Taaskord oli öö rahulik, ilma kempsu jooksmiseta – vahelduseks on täitsa hea ühe jutiga hommikuni magada. Taaskord alustasin hommikut 0,5 l sooja sidruniveega. Kuidas päev kujuneb, eks see paistab juba jooksvalt. Täna ei pea kella peale uksest välja tormama ja saan rahulikult mõnda aega hinge tõmmata. Lisaks tarbisin sooja vett külmutatud ning purustatud pohladega, tegin pärnaõie- ning piparmünditeed.
