Nii esimene nädal edukalt läbitud, mis ja kas ka muutunud on?
Kaheksas päev
Erilisi muutusi ei tähelda, ainult kaal on alanenud 0,5 kg võrra, vööümbermõõt on vähenenud 2 cm ja puusaümbermõõt 1,5 cm võrra, võrreldes katse algusega. Selleks ei ole ma teinud absoluutselt mitte midagi, ei ühtegi trenni ega piiranud toidukoguseid või isusid. Selles suhtes võib lugeda nädalat üsna edukaks. Kohati on paranenud ka keskendumisvõime ning asjad püsivad paremini meeles kui enne, mitte kõik. Reageerimiskiirus on ka parem. Silmi hõõrun hommikuti kordi vähem kui varem – mõni päev saan nendega kaubale ka niisama ja ei tule meeldegi neid hõõruda – teisel päeval ei taha silmad kuidagi “üles ärgata” ja siis tuleb neid veidi äratada.
Samas ei oska öelda, kes peavalud, mis praegu aegajalt paaril päeval esinevad on, on tingitud vedeliku tarbimisest või olen jälle nn “tsüklis”, kus migreen kummitama tuleb. Selle 1,5 aasta jooksul, mil oleme perega paleotoitumisel on mu migreenid drastiliselt vähenenud, aga aegajalt tuleb neid ikka ette. Kui enne paleole minekut olid migreenid keskmiselt 5x vahest kuni 8 x kuus ja kestsid keskeltläbi 3-5 päeva, siis migreenivabu päevi kuus oli väga vähe kui üldse, nüüd on neid võib-olla kord kvartalis kui sedagi.
Kui võrrelda kahte fotot, mis sai tehtud enne katse alustamist ning nädal hiljem – mina muutusi ei näe, kui ainult seda, et viimane foto on ilmselgelt kehvem (nii unise olekuga).
Hommikut alustasin nagu ikka 0,5 l tassi sooja sidrunivee ning tilga meega. Lisaks sai terve päeva jooksul joodud veel maasikavett ja vahelduseks nurmenuku- ja rohelist teed.
Üheksas päev
Järjekordne rahulik öö selja taga. Nagu ikka alustasin hommikut sooja sidrunivee ja tilga meega. Lisaks jõin päeva jooksul veel rohelist teed, maasikavett ja piparmünditeed.
Kümnes päev
Nagu lubatud, annan teada, kui midagi peaks kuidagi kahtlane olema. Nüüd on sellist “kahtlast” olekut olnud kahel korral. Panen kirja kõik oma enesetunde erisused, et pilt selgem oleks.
Pean mainima, et hommikul voodist tõustes pidin peaaegu “pildi taskusse panema” – kas sai voodist liiga kiiresti tõustud või sai liiga kaua magatud, (ärkasin 7:30) ei oskagi kommenteerida. Või on asi vedelikus, kui selline nähtus peaks veel kord ilmnema, siis jätan katse pooleli. Ma ei välista seda, et sain liiga kiirelt voodist püsti ning see on tingitud sellest, aga sellist peadpööritavat ning südant pahaks ajavat hommikut pole ammu olnud. Pidin selle leevendamiseks ca 10 minutiks pikali jääma, et kõik normaliseeruks.
Samas on katsel ka kindel positiivne märk – vähemalt minu puhul – ma ei käi enam öösiti WC vahet nagu lapseootel ema. Saan jutiga hommikuni magada, mis on tõesti ääretult meeldiv vaheldus.
Kui ennast juba inimese moodi tundsin, ajasin end voodist välja ja alustasin hommikut peale tavapärast õliga tõmbamise protseduuri nagu ikka sooja sidruniveega. Sellele järgnes tass rohelist teed ja eks paistab, mis päeva jooksul saab, mida veel tarbin. Fakt on see, et puhta vee peale ma ei lähe – no lihtsalt ei tunne vajadust ainult vee järgi. Võib-olla kui oleks suvi, siis oleks lood teised, aga praegu – minule külmal ajal – eelistan ma sooja teed, et nahavahe soojaks saada.
Üheteistkümnes päev
Kõik on endistviisi, hommikut alustasin seekord hoopis tassi pohlaveega, päeval jõin ka poolteist liitrit pohlavett. Koju tulles olin endale vist midagi naha vahele korjanud, sest kõht valutas ja mida õhtupoole läks, seda kehvemaks läks enesetunne: iiveldas ning kõhus keeras, öösel tekkisid vappekülmad. Ja sellel päeval ma üle 2 l vedelikku ei tarbinud, sest tundsin, kui veel midagi joon, siis tuleb ülevalt poolt välja.
Kaheteistkümnes päev
Hommikul oli kole külm olla, sest öised vappekülmad andsid veel tunda – ei kraadinud ennast, aga kahtlustan palavikku. Käed olid jääkülmad ning sõrmeotsad sinised. Paraku oli vaja ikkagi omad päevased tegemised ära teha ning selline pisiasi kahe silma vahele jätta. Muus osas ei olnud enam viga midagi, enesetunne oli hea ja seetõttu end ka kodust välja sättisingi. Mida tunnid edasi, seda paremaks läks, ka külmatunne kadus ja õhtuks oli veel kerge tunne, et midagi nii käigu pealt läbi sai põdetud. Jõin terve päev pohlavett.
Kolmeteistkümnes päev
Enesetunne on suurepärane. Hommikut alustasin tassi rohelise teega ning päeva peale kaasa võtsin 1,5 l maasikavett. Eks paistab, millega õhtu viimase liitri täidan. Võtsin ette pohlavee.
Neljateistkümnes päev
Iga ööga läheb järjest paremaks, lihtsalt nii hea on magada õhtust hommikuni! Päeva peale jagasin ära tassi rohelist teed, millega hommikut alustasin ning ülejäänud päeva jõin maasikavett.
Minu arvamus:
Me kõik oleme individuaalsed isikud. Vett juua näitajate järgi, mitte ütluste järgi. Mis näitab, kas Su keha vajab vedelikku või ei. URIIN. Kui pissid(meestel püsti jalal kergem näha:D:D:D) siis mis värvi on uriin. Kergelt kollaka varjundiga kuni tume kollaseni. Mida heledam on uriin, seda paremini on Su keha varustatud veega. Mida kollasem on uriin, seda vähem vett Sul kehas voolab – siis joo vett, vett, vett. Iga kord kui käid pissil siis vaata näitajaid. Tee endale kas või skaala 1-5, umbes sellise värvuse juures joon niipalju ja sellise värvuse juures niipalju. Hoia piss heledamas toonis. Avasta end läbi proovimis meetodi abil. Kui pissi on juba pruunikas ehk kollaka varjundiga, siis loodan et pissid juba haiglas, kui mitte, siis mine arstile – veri on jõudnud põide.
NB: Veel ja veel on vahe. Kraani vesi ja allikavesi.
KRAANI VESI, mis on käinud läbi mitmete filtrite ja on lisatud keemiat juurde, et parandada või likvideerida kahjulikku aineid on vee maitse maitsetu. Kuid vee molekul pole enam see mis ta looduses on. Teda on lõhutud ja kahjustatud. Et siis kraanist tuleb “läbipekstud” vesi. Et siis jood sandistatud vett. Mida teeb see vesi Sinuga?
Allikavesi on vesi……..uuri ja avasta.
NB: Liigne vee tarbimine paisutab vee küllusest aju molekulid lõhki. Veejoomise maailmameistri võistlustel sureb rohkem esikoha inimesi.
Joo mõõdukalt kehtib ka vee kohta.
Jõudu
Olen ise tarbinud umbes 2 aastat igapäevaselt kuskil 2-3 l vett, ei pea täpselt igapäevast arvestust aga umbes sinnakanti jääb.
Oma kogemustest lähtudes arvan samuti et ürditee ja puhas vesi ei anna päris sama mõõtu välja. Lisaks vee tarbimisele joon ka paar tassitäit teed ja ma ei pane seda veearvestuse alla. Enne puhta vee tarbimist kannatasin kroonilise põiepõletiku all ja paari kuuga kadus see probleem täiesti ja senimaani pole kimbutanud(enne seda piinasin end pidevate antibiootikumikuuridega, mis tervise totaalselt tuksi keerasid). Lisaks on näonaha olukord tunduvalt paranenud ja võib lubada isegi meigivabu päevi.
Kehakaalu kohta ei oska kommenteerida, kuid liigselt ürditeed(eriti rohelist teed) tarbides tuleb haiglane nälg peale ja ma arvan, et kaalu langemine on tingitud pigem ürtidest ja sidrunist kui lihtsalt sellest suurest veekogusest.
Mingit otsest dieeti ei pea, kuid rämpstoiduga(ehk siis maiustustega) patustades on veevajadus kõvasti suurem. Isiklikult arvan, et kui toituda tervislikult, siis pole vaja seda vett nii hullult sisse kaanida, sest on vähem mürkaineid mida vaja kehast välja uhuda.
Tere! Minu meelest teed sa valesti seda, et jood mitte-puhast vett. Vee joomine on vee joomine juhul, kui vette pole lisatud mitte mingeid lisandeid. Tee ei ole ka vesi. Lisaks on vee kogused individuaalsed, mida keegi vajab. Ka vee kvaliteet, mida juua on väga oluline. 3l vett võib olla Sinu jaoks liig ja sellega võidki endale liiga teha.