Kuidas mõjuvad meie kehale erinevad muusikariistad, häälikud ning muusikažanrid

Uuringute tulemusel on leitud, et klassikaline muusika on võimeline inimeste tervisele imeliselt mõjuma, eriti stressi korral, toimima haiguste profülaktikaks.

Klassikaline muusika aitab ravida reumat.

Mozarti loodud muusikateosed näiteks stimuleerivad hästi aju tööd. Sonaat „K448“ aitab epilepsia korral.

Rahuneda aitavad brahmsi „Hällilaul“, Debussy „Kuupaiste“, Shuberti „Ave Maria“, Strausi valsid.

Neuroosidest ning ärritusest vabastavad Beethoveni „Kuupaiste sonaat“, Bachi „Kantaat nr.2“, Bachi „Itaalia kontsert“.

Vererõhku normaliseerivad ning parandavad südame tööd Mendelsoni „Pulmamarss“, Chopini „Nokturn E-moll“.

Peavalu korral „Oginski polonees“, Liszti „Ungari rapsoodia“, Beethoveni „Fidelio“.

Unetusest saab lahti kuulates Griegi „Peer Gynti“, Sibeliuse „Kurba valssi“, Tšaikovski teoseid.

Gastriidi korral Beethoveni „Sonaat nr.2“.

Alkoholismist ning suitsetamisest võõrutamiseks sobivad Shuberti „Ave Maria“, Beethoveni „Kuupaiste sonaat“, Sviridovi „Tuisk“, Saint-Saënsi „Luik“.

Aga klassikaline muusika ei ole ainus, mida tasub või mida peaks tingimata kuulama.
Kui kuulata natuke džässi, bluesi või souli, siis vabastab see depressioonist. Kui kuulata seda muusikat palju, siis tõstab see meeleolu ning töövõimekust.

Ka rockmuusika võib tervendada. Näiteks Pink Floyd.

Metal`i juured on klassikalises muusikas, täpsemalt, ooperis. Need on stiilid, mille austajaskond väga suure tõenäosusega kattub. Vaadates seda, kust tuleb metal’i esteetika ja esitusstiil või kuidas paljud hevimuusikud armastavad kasutada klassikalisi pille ja orkestreidki, ei tohiks see väga üllatada, eriti rääkides sümfoonilisest metal`ist.

Heavy metal muusika kuulamine aitab andekatel lastelgi pingeid maandada.

Rasket muusikat eelistavad noored on keskmiselt andekamad ja intelligentsemad. Nad kuulavad rasket muusikat, vabanemaks perekonna ühiskonna poolt neile esitatud nõudmiste pingest, et nad peavad edukad olema.

Lõpetuseks tuleks öelda, et pea igasugune muusika maandab mõtlemisest tulenevaid pingeid ning tõstab aktiivsust.
Ka võtab inimene muusikat kuulates paremini infot vastu.
Milline muusika aga just igaühele selleks sobib, selles tuleb endal selgusele jõuda, sest inimesed on ju erinevad.

Tõlkinud Ingrid Prass

Kasutatud allikaid:Клубер, В Лузино, Inglipesa, Epilepsy Action, Learning Mind, Postimees, Sirp