Päevalehes hiljuti ilmunud artiki kohaselt pole Eesti Haigekassal (HK) sellest aastast plaani paljude Eesti väiksemat erakliinikutega mitmetel erialadel uusi lepinguid sõlmida või vähendatakse lepingumahtusid nendega oluliselt. See puudutab Fertilitase kliinikut Tallinnas, Hanvari kliinikut Saaremaal, Villa Medica kliinikut Pärnus, Elite kliinikut Tartus, veel mitmeid väksemaid kliiinikuid ja eraarste. HK on nimelt otsustanud, et ainult suured Haiglate Arenguvõrgu (HVA) haiglad on vajalikud ja ennekõike sõlmitakse lepingud nende soovitud mahtude ulatuses. Kui midagi üle jääb, siis antakse ka teistele, kui ei jää, siis osutab teenust vaid HVA haigla. Ehk siis lähtutakse äraspidisest loogikast, et mis on hea arengukavasse kuuluvatele raviasutustele on hea ka patsiendile ja Eesti riigile.
Rahaliselt oleks süsteem juskui korras – HK eelarve on 8% suurem kui eelmisel aastal ja seega survet kärbeteks pole. Süsteem on välja kujunenud ja toimib. Reegel peaks olema, et ei tasu hakata remontima seda, mis remonti ei vaja. Miks siis on HK teinud drastilise otsuse anda valdavalt lepingud tingimusteta vaid suurtele niinimetatud Haiglavõrgu Arengukava (HVA) haiglatele .
Haigekassa suvaotsused – kelle huvides?
Poliitiliste otsuste puhul tuleks ikka otsida suurimat huvigruppi ja tähtis on teada, kes mingist otsusest kõige rohkem võidaksid. HVA haiglad kui suurimad rahakasutajad on selgelt suurim huvigrupp. Minu jaoks on tähendusrikas ka isiklik ajalooline kogemus: Kui ma kunagi Pärnusse Villa Medica erakliiniku rajasin, siis eksisteeris siin nn. Pärnu Haigekassa ravikindlustusnõukogu, kuhu kuuluvast seitsmest liikmest kolm olid otseslt Pärnu Haigla palgal – selge korruptsioonivastase seaduse rikkumine. Loomulikult võis meie kliinik lepingust haigekassaga tookord vaid und näha. Õnneks selline nõukogu likvideeriti. Huvitav on, et nüüd istub üks toonase ravikindlustusnõukogu liikmetest, Pärnu Haigla peaarst Urmas Sule Eesti Haigekassa nõukogus. Võib olla on see JOKK nagu Eestis ikka kombeks aga hästi see ei sobi. Kuidas ka õigustusi otsiksime (et ta on seal tegelikult Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul jms.) Nii lihtsalt ei tohiks olla, et ühe suurema HK lepingupartneri peaarst niimoodi rahastamist puudutavate otsuste tegemisel osaleb ja kogu protsessi mõjutab – isegi, kui otsuste hääletamise ajaks end kenasti taandab. Igal juhul küsime selle istekoha suhtes seisukohavõttu kõigepealt Riigikogu Korruptsionivastaselt erikomisonilt. Kindlasti peaks reegel olema, et EHK nõukogu liige ei tohiks olla ühegi raviasutuse peaarst või juhatuse liige.
Riigi tervishoiupoliitikat kujundavad inimesed. Palju sõltub nende inimeste meelsusest ja maailmavaatest. Praegu tundub kahjuks valdavat sotsialistliku tsentraliseerimise pooldajate maailmavaade. Haigekassa nõukogu ja juhatuse otsuse on sisuliselt „suunatud pakkumised“ mille kohaselt lepingute saajad on praktiliselt ette ära otsustatud.
EHK teeb vastupidist sellele, mida poliitikud on täna väitnud ja tundub, et haigekassa on asunud tegema ise poliitikat, mida poliitikud ei toeta. EHK viitab määrusele, mis nagu seaks kohustuse eelistada arengukava haiglaid aga see määrus ei ütle sugugi, et see tuleb ellu viia nii, et kõik ülejäänu tuleb likvideerida kui arengukava haiglad seda soovivad. Praegu tundub, et suurhaiglad on asunud dikteerima, mida EHK peab tegema – ilmselgelt soovitakse kehtestada ainumonopol ja turg oma nägemuse järgi ümber jaotada. Pigem võikski siinkohal küsida, kuidas EHK nii ilmselget tendentsi ei näe. EHK seletuskirja ja põhjendusi lugedes räägitakse väga vähe patsiendi huvidest ja kui ka räägitakse siis vaid selle prisma läbi mida arvavad suurhaiglad patsiendi huvidest…
Kvaliteet ja hind ei huvita
HVA haiglad on lepingu sõlmimises mitte eelisseisus vaid lausa dikteerivad olukorda – nendega on haigekassal omaenese väitel lausa seadusjärgne kohustus soovitud mahus leping sõlmida. Teised punktid, mida HK oma otsuses seaduse järgi kaaluma peab (HK juhatuse otsust nimetatakse juriidilises keeles kaalumisotsuseks), on jäetud valiku väljakuulutamisel täiesti kõrvale. Nende hulgas ka teenuse kvaliteet ja hind. Juhul kui valikut mingil erialal ei toimu, ei saa toimuda ka vähempakkumist (väksemad kliinikud on pakkunud lepingu saamiseks teenustelt allhindlust ehk koefitsienti) ja HK ostab teenust konkurentsi puudumisel sisuliselt maksimaalse hinnaga. Mis puudutab kvaliteeti, siis see on pikem teema. HK väidab, et kvaliteedi tagavad tegevusload ja litsentsid ja nedepoolne kontroll. Ei ole nii! Kvaliteet meditsiinis on nimelt ajas muutuv suurus ja küllalt on näiteid, kus mingi kunagi kvaliteetseks hinnatud ravimeetod või ravim võib tagasiulatuvalt mingil hetkel ebakvaliteetseks või lausa kahjulikuks tunnistatud saada. Igal juhul on minu jaoks kvaliteedi ja hinna kaalumata jätmine valiku väljakuulutamisel võrdne juhtorgani poolse hoolsuskohustuse mittetäitmisega. HVA haiglad ei saa olla nagu India pühad lehmad, et nendega maksimaalsete soovitud lepingute sõlmimise eesmärgil võiks niisuguseid ülitähtsaid kriteeriume nagu kvaliteet ja hind lepingute sõlmimisel lihtsalt eirata.
Loe täismahus artiklik Terviseportaalist.
