Väljakutse – 30 päeva sek…i

Naine: “Ma tahan, et sa seksiksid minuga iga päev kuu aega jutti (30 päeva) ja seda vähemalt üks kord päevas. Selle väljakutse ajal me ei tohi petta, popitada, et teeme tasa nädalavahetusel. See väljakutse on mul mõeldud töö jaoks. Seega, mida sa kostad?”
Mees: “Töö jaoks?”
Naine: “Jah, ma kirjutan sellest.”
Mees: “Seega kõik saavad selle kohta lugeda?”
Naine: “Jah, põhimõtteliselt küll.”
Pikem paus.
Mees: “Ok, teeme ära! Tahad kohe alustada?”

Väljakutse vastu võetud ning kogu saaga sai alguse pühapäeva õhtul…

Komistuskivid

Kõik algas nii kenasti ja kestis neli päeva. Viiendal päeval haigestus naine põiepõletikku… Põiepõletik oli tema seksist loobumise kaart, aga seekord ta seda kasutada ei saanud ja seda ta ei teinud. Mitte ükski tobe põiepõletik ei hävita tema indu väljakutset lõpuni viia. Mida ta siis tegi? Mis seal ikka, nagu iga teinegi võitlushimuline inimene, võttis ta kätte ning kallas endale sisse liitri jõhvikamahla, 5sl õunasiidri äädikat ning klaasitäis vett segatud söögisoodaga ning tagasi sadulasse.

Ning siis jõudis kätte 11. päev. Püha taevas, oli see alles lõbus. Naine läks mehega totaalselt tülli (keegi tegi autoga avarii ning kellelgi keeras totaalselt ära). Nad ei rääkinud omavahel terve õhtu. Kui naine voodisse jõudis, siis teeskles mees magamist ning tuled olid tema voodi poolelt kustu pandud. Kõigele tipuks oli abikaasa endale veel pidžaama selga ajanud, aga ta ei maga KUNAGi pidžaamaga. Naine ei teadnudki, et mehel selline asi üldse olemas on… Mida saab üks naine sellises situatsioonis teha? Ta tuletas  mehele väljakutset meelde. Mees: “Mine p….e selle väljakutsega!” Naine: “Ma ei saa loobuda, see on seotud minu tööga.” Mees: “P….e su töö!” Seega tõmbas naine välja raskerelvastuse; oma super seksikad võtted, mille plaanis jätta väljakutse viimaseks päevaks. Ülesanne täidetud.

Kätte jõudis 14. päev, millega kaasnes 48h lastel kõhuviirus ja nii möödus ka 15. päev. Seega nende igapäevane väljakutsega tegelemine leidis aset kell kaks esimesel ning kell 00:30 teisel ööl (kui arvesse võtta seda, et tegemist on inimestega, kes on harjunud magama minema nii 22:00 paiku) ning see kõik leidis aset vahemikus, mil pesti rätikuid ning lapsi juba jumal teab mitmendat korda. Aga nad said sellega hakkama, hambad ristis, aga hakkama said – haiguses ja tervises…

17 päev osutus ka raskeks ja seda seetõttu, et sellest kõhuviiruse trallist oldi ikka väga väsinud. Kui aus olla, siis ega naine sellest ööst suurt midagi ei mäleta, ilmselt oli pooleldi unes, kui abikaasa toimetas.

No ümber ega üle ei saa “Pioneeripäevadest”, mis jõudsid kohale 27. päeval. Sel perioodil on alati teatud piirkonnad keelatud ning mida sa teed, kui oled vastu võtnud sellise väljakutse? Eriti veel siis, kui oled oma lõppeesmärgile nii lähedal? Seega sai ette võetud väike nahistamine duši all.