Pöörame tähelepanu vaimsele tervisele

Valikuta kiindumuse häire

Seisundile on iseloomulikud väljendunud ebahariliku sotsiaalse suhtlemise tunnused, mis tekivad esimesel viiel eluaastal, ja olles kujunenud, omavad püsimistendentsi, vaatamata ümbritseva miljöö olulistele muutustele. Alates teisest eluaastast avaldub seisund tavaliselt klammerdumisreaktsioonina ja difuusse valikuta kiindumiskäitumisena. Nelja-aastasel diferentseerimata kiindumus püsib, kuid klammerdumistendentsi hakkab asendama tähelepanu otsimine ning valimatu sõbralik käitumine. Keskmises ja vanemas lapseeas võib valikuline kiindumus tekkida või mitte, kuid tähelepanuotsiv käitumine on sageli püsiv ning puudulikult reguleeritud suhted eakaaslastega sagedased. Sõltuvalt asjaoludest võivad sellele lisanduda tundeelu- ja käitumishäireid. Sündroom on enamasti selgesti määratav neil lastel, kes alates imikueast on kasvanud lasteasutustes, kuid võib tekkida ka muudes situatsioonides. Võib arvata, et selle sündroomi teke võib olla osaliselt põhjustatud valikulise kiindumuse kujunemiseks püsivalt soodsate võimaluste puudumisest (nt. hooldajate sagedase vahetumise tõttu). Antud sündroomi mõiste hõlmab difuusse kiindumuse varajast algust, pidevaid ebasoodsaid sotsiaalseid vastastoimeid ja käitumise situatsioonispetsiifilisuse kadumist…

Rohkem selle häire kohta loe edasi Kliinikumi kodulehelt punkti F94.2 alt.