Nüüdseks oleme 8 paganliku püha tähistamisega jõudnud peaaegu lõpusirgele – jäänud on veel kaks viimast püha.
Lughnasadh [Loo Nah Sah] või siis lühidalt Lammas [LAH mahs] on esimese saagikoristuse püha, mida peetakse põhjapoolusel 1. augustil ja lõunapoolusel 1. või 2. veebruaril, olenevalt siis aastast, liigaasta või mitte.
Tegemist on suvise pööripäeva ja sügisese võrdsuspäeva vahelise keskpunktiga, mis annab märku peatselt saabuvast saagikoristushooajast ning juba on põldudel käimas esimesed viljakoristused ning ka puuviljad on hakanud vaikselt oma saaki andma.
Kuigi tihtilugu on tegemist aasta kuumima perioodiga, on märgata juba ka esimesi märke sügise tulekust. Saagid põldudel hakkavad valmis saama, ka valmivad erinevad puuviljad ning iga päikeseloojangu ja -tõusuga on märgata päeva lühenemist.
Selle pühaga näidatakse üles oma tänutunnet mööduvale kasvuperioodile ja oodatakse eelseisvaid sooje ja valgusküllaseid nädalaid, et need annaksid veel viimast vunki kevadel külvatule, et saaksime üles võtta rikkaliku saagi.
Wicca mütoloogia kohaselt on hakanud Jumala vägi kahanema, sest päevad jäävad iga päevaga järjest lühemaks ning saagid muudkui valmivad. Erinevate traditsioonide kohaselt öeldakse, et Päikesejumal on oma väe andud saagi valmimiseks ja nii peetakse saagikoristust kui sümboolset ohvriandi Päikesejumalale. Sellest esimesest viljakoristusest küpsetatakse Lughnasadhi tarbeks leiba ning varasematel aegadel viidi see leib siis kirikusse ja asetati altarile õnnistuseks. See tava on hea näide sellest, kuidas paganlikud usundid ja kristlus suutsid mõnda aega koos eksisteerida ning isegi seguneda. Nimetus Lammas pärineb just sellest konkreetsest traditsioonist ning on võetud vanast anglosaksi fraasist “pätsi kogum”.
Lughnasadhi rituaalid on seotud just tänutunde ja saagikoristamisega, mis kõik on omavahel seotud sellega, mida oleme selle aasta jooksul kogenud. Leiva küpsetamine on selle püha peamiseks traditsiooniks, sest see näitab ilmekalt seda, kuidas seemnest viiakse täide täielik manifestatsioon rikkaliku saagikoristuseni. Sel ajal valmistatakse tihti ka just viljanukke, mida kasutatakse erinevate rituaalide ja maagia tarbeks.
Sel perioodil kaunistatakse oma altar suve- ja sügisvärvidega, milleks on siis kollane, oranž, punane, pruun ja roheline. Pildid, mida altaril kasutada, võiksid olla seotud saagikoristuse, vikatite, korvide ja muidugi leiva/saiapätside kujul. Lughnasadhi laual peaks aukohal olema siis ikkagi leib/sai, mis on spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud, kindlasti ka värskelt koristatud puu- ja köögivilju ning teraviljatooteid. Eriti võimsad maagiarituaalid on sel ajal seotud just küllusliku saagi ja õnneliku kodu kindlustamisega.
Imelist saagikoristuse püha soovides!
