Täna, 21. detsembril on vanarahva järgi toomapäev. Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku (talviseks pööripäevaks loetakse erinevatel aastatel kas 21. või 22. detsembrit) ja see on päikeseaasta lõpupäev – usuti, et see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. 2015. aastal algab talvine pööripäev 22. detsembril kell 04:48.
https://youtu.be/zbPMMtBv9Gg
Vanarahva kohaselt on toomapäev oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest.
Töökeelud
Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.
Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude lõhkumine, raiumine ja nende kojutoomine.
Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut, sest nende arvates minevat toomapäeval Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju. Samas mõnes teises kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud – sest see ei lähe käima või rikub selle ära Toomas.
Rituaalsed toidud
Toomapäeval söödi pähkleid ja joodi õlut, aga söödi ka seapäid, sest see tagavat perele hea sigade juurdekasvu.
Hinged liikvel
Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Usuti, et toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surmahaldjaks või surmaks endaks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon.
Toomas majast välja
Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis viidi pimeduse varjus teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti.
Jõulutoomad jooksus
Näiteks käisid Saaremaal mehed kolmel päeval järjest õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või grupina. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Külla tulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus.
Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20. sajandi kehvades oludes, määras saarlaste pühad ja tähistamisviisid. Saartel on kogu jõuluajal maskeerutud erinevateks olenditeks.
Allikad: Maagilise väega nukud, Maakodu
Soovid meid toetada, vali endale sobiv pangalink ning kasuta rekvisiite: Hingepeegel OÜ a/a EE212200221058508715 (Swedpank) ja selgitusse kirjuta: “Hingepeegli toetuseks; oma nimi ning millisest rubriigist on sinule enim kasu olnud”. Iga kolme kuu tagant loosime oma toetajate vahel tänutäheks välja väikesed kingitused. Tulgu iga sinu annetatud summa sulle vähemalt 10x tagasi!
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
