Kui maailma üks kuulsamaid professoreid kasutab oma kõnes, mis räägib meie toiduahelas laialt levivast kemikaalist, sõna “õudusttekitav”, siis ettevaatlik inimene istuks maha ja kuulaks hoolega.
See on just see sõna, mida dr. Don Huber kasutas. Kuid kas me kuulame? Nimetades glüfosaati “kõige mürgisemaks aineks, mis meie keskkonnas kunagi on olnud ” räägib ta, et tuleviku ajaloolased vaatavad tagasi meie aega ja ei kirjuta mitte sellest, mitu kilo/liitrit pestitsiide me lisasime või ei lisanud, vaid sellest, kuidas me olime ebakorrektsel teadusel ja massilistel ebaõnnestunud lubadustel põhineva eksperimendi nimel, mida me kutsume geneetiliseks manipulatsiooniks, nõus ohverdama oma lapsed ja ohtu seadma tulevikupõlvkonnad ja kõike seda korporatsioonide huvide nimel.
Floridas, FAMU Center for Viticulture peetud loengus jagas 55 aastane dr. Don Huber (Purdue University taimepatoloogia emeriitprofessor) oma USAs ja maailmas põllumajanduse juhtimisega seotud kogemusi.
Piisab, kui vaadata allolevat graafikut, kus on näha selge seos autismi kasvu ja põllumajandussüsteemis kasutatava glüfosaadi vahel. Lisaks vähi, Parkinsoni, diabeedi, soolehaiguste, sooleinfektsiooni, dementsuse, maksa ja neeru haiguste tõusu tendentsile, ennustatakse aastaks 2025 autismi igale teisele sündinud lapsele. Õudust-tekitav on tõesti õige väljend.
Vastupidiselt levinud väidetele, suur hulk ekspertide teaduslikku informatsiooni näitab selgelt, et 85% geneetiliselt muundatud toodetest, mis olid loodud taluma Roundup herbitsiidi, on inimese ja loomade koele krooniliselt mürgised, mis tekitavad vähki, enneaegset surma, neeru ja maksa kahjustusi, verehäireid ning on aluseks teistele haigustele, sealhulgas ka Morgellons tõvele, mida enne glüfosaadi kasutusele võttu ei eksisteerinud.
Vastavalt dr. Ron Huberile näitavad meditsiinilised andmed, et miljonid lapsed ja täiskasvanud kannatavad krooniliselt mürgiste GMO toodete või glüfosaadi pärast, mida need tooted endasse akumuleerivad. Samuti ütles ta, et MIT teadlased on dokumenteerinud geneetilistest manipulatsioonidest tingitud biokeemilisi häireid ja nad on kõkkuvõtlikult öelnud, et glüfosaat on kõige mürgisem kemikaal meie elukeskkonnas.
Glüfosaat töötati välja 1964 kui raskemetalli kelaator. 1970 patenteeriti see kui herbitsiid. 2000 patenteeriti see, kui antibiootikum. 85% geneetiliselt muundatud põllukultuuridest on muundatud nii, et see oleks Roundup herbitsiidile, mille peamine toimeaine on glüfosaat, vastupidav.
Iroonia aga seisneb selles, et lubadused, nagu selle kasutamisega saavutatakse kõrgem saak ja odavam põllukultuuri omahind, on tühjad. Halvenenud juure kasv, madalam toitainete sisaldus, suurem stressitundlikus ja suurenenud vajadus pestitsiidide järgi, kõik need on hästi dokumenteeritud faktid. Näiteks suhkrupeedile on pärast glüfosaadi kasutamist vaja 4 korda rohkem fungitsiidi. Sojaoale kasvamiseks 2x rohkem vett. Kasvatatavad kultuurid on nõrgemad ja haigustele vastuvõtlikumad.
Teadke, et
taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui:
- õhutemperatuur on üle 25° C, et vältida töölahuse tugevat õhku hajumist;
- tuul on üle 4 m/s (v.a spetsiaalsed pritsid ja pihustid), et ära hoida taimekaitsevahendi tuulega triivi naaberalale;
- põllul on õitsvaid taimi, et mitte kahjustada põllukultuuridel töötavaid mesilasi.
Väga tähtis on koostöö mesinike ja mesilate läheduses tegutsevate põllumeeste vahel. Mesinik teavitab
oma mesila olemasolust taimekaitsevahendi kasutajat, et põllumees saaks täita oma kohustusi ja teavitada
vähemalt 48 tundi enne taimekaitsetöö tegemist mesinikku, kelle mesitarud asuvad töödeldavast alast kuni
2 km raadiuses.
Kuidas kasutada taimekaitsevahendeid nõuetekohaselt
Võttes nüüd arvesse ka tarbija24.ee poolt avaldatud artikli Eesti toodetud mee taimekaitsemürkide sisalduse kohta, siis taaskord ei saa me eraldusjoont tõmmata USAs ja Eestis toimuvate sündmuste vahele.
