Palgeraamatus üks kaunis naine
pikas juuksesiidis leebe laine
särasilmis kumab kuldne kuu
päikselisi sõnumeid seab suu
teab ja tunneb, oskab ja ka suudab
meie kõigi aega helgeks muudab
Tal on palju sõpru, jälgijaid
sooja sõna järgi nälgijaid
lahkelt jagab armastuse valgust
õnnistavalt toetab päeva algust
ümbritseme Teda tänuhoos
kuldse ajastu nii loome koos
rõõmsa olekuga hetke peatab
väärtuslikud mõtteterad teatab
valgusest et saabusime me
siia ilma, mis vaid õppetee
malbe olekuga siiras naine
keda kuulatades hajub paine
päevaks õndsa meeleolu loob
mõtted, vaimu, hinge kokku toob
vahel tema huulil laulukaja
sedagi me hingekeeltel vaja
ühiselt siis tajume uut algust
lootusrikast, julgustavat valgust
kummalised kaardid ritta seab
nende kaudu julgustada teab
kuidas kulgeda, mis suunas minna
astuda et õnnetunde-linna
Ta on meie aja kangelanna
mõjumas kui võluv Jumalanna
kinnitab, me kõik ju algusest
koos pärineme, allik-valgusest
ka selle värsi autor toetab uutmist
ajastu totaalselt ümber muutmist
üks võimas koidik kogumas on jõudu
lõpetades eilse päeva õudu
nüüd ärkajad, kõik kallid, lähme koos
uued laulud huulil, rõõmuhoos
vastu kergusele, küllusele
üle silla, hirmust üllusele
ja kena naine palgeraamatus
kes kuldses kirjas Aja Raamatus
missiooni täidab, äratades meid
sillutades paradiisi teid
me austame, me hoolime, me peame
aitama ja toetama, ning seame
sirgel seljal sammud homse poole
ei lõppu enam tule armuloole…
– Andre Tamm –
