Ma olen isekas. Ainult mina tean, kuidas maailm toimib, ainult mina tean, kuidas teisi aidata, kuidas teisi juhatada valguse poole. Mina, mina, mina – olen kõige targem! Haiglane isikukultus, tants iseenda ego ümber, mis lõpuks toob hingele väsimust.
Miks mitte usaldada kedagi teist nende enda elu valikutes? Miks peaksid Sina teadma, kuidas nende elu ja valu peaksid olema korraldatud? Isiksuste vaheline kokkupõrge.
Kui kaklevad egod, on mõlemad kindlad oma veendumuses, kuidas maailm peaks toimima ja kuidas teine peaks käituma, et egole vähem kannatusi valmistada. Vastik! Tülgastav! Jube! Hinnanguterohke! Teist alandav. Suruda teine maha, ei tähenda seda, et ise tõused kõrgusesse. Teisele koha kätte näitamine ei tähenda, et Sul endal on koht kuskil parema päikese all. Ei! See näitab lihtsalt seda kuivõrd mõistuse juhitud egoteadvusest Sa otsuseid langetad ja kuidas sellest lähtuvalt lased egol kui kaitserüül teha samme enda elus. Vahel ei pruugi egol olla üldse kõige paremad kavatsused, vaid soov on ainult vana kaitsta. Aga kui vanast peab vabanema? Aga kui vana soovib vabanemist? Vana asendatakse uuega.
Viha tekib, kui meie soovidele, vajadustele ei tulda vastu. Meie eeldatavatele soovidele ja vajadustele, mida me oleme enda jaoks paika seadnud ja kehtestanud enda maailma piirid ja struktuurid, kuidas meiega peaks käituma, kuidas meisse peab suhtuma.
Ma olen vihane, et Sa ei mõista maailma nii nagu mina seda teen, seega sa oled halb, seega oled Sa mõistmatu, seega oled Sa rahvavaenlane, sest Sa ju ei mõista, et mina olen suur ego, kes tahab, et sa mõistaksid ainult minu arusaamise ja eelduste kohaselt täpselt nii, nagu mina seda soovin.
Ja ma ei lepi Sinuga ära, sest Sa oled jonnakas ja kontrollimatu oma emotsioonidega, Sa laastad nii, et kogu mu teadaolev struktuur lööb kõikuma energeetiliselt. Kas ma vajan seda? Ei. Kas ma vajan seda, et keegi mulle tõde minu enda kohta näkku ütleks? Me kõik ju tellime endale vibratsioonile vastavalt, seda mida kiirgame välja. Mida ma välja kiirgan? Isekust, viha ja leppimatust. Kuidas on võimalik minuga koostööd teha, kui mu hingel on mu enda egogagi raske koostööd teha, mis nii jonnakalt oma tantsusammu tatsub, et hingel on valus?
Mis valu maksab? Valu tunned õppetundides. Valu tunned elukoolis. Vahel on nii, et targemad pead istuvad seal “koolis” ees ja võib juhtuda, et Sa saad targematelt õppida ehk spikerdada, et vältida vigu… Teine kord jooksed ise täiest jõust vastu seina, lihtsalt selleks, et aru saada iseenda purustavast jõust ja isekast soovist olla “õige”.
Viha peab lahtuma. Ja kõige paremini lahtub ta ainult seda läbi põledes. Läbi põletab ta nii või naa, kas elad selle välja ja purskad selle endast kõik välja ja kannatavad teised või kannatad Sa ise selle tules. Mida tundlikum oled, seda ennatlikum. Seda rohkem saad aru, et ei ole mõtet ise vihale halge juurde visata, et lõke saaks uhkem, sest põletab ju viha eelkõige seda, kes seda endas hoiab, kes on mõistmatu, järeleandmatu ja jonnakas, kes tahab oma tõde meeleheitlikult ja isegi kasvõi oma tervise hinnaga. Südamehäired, kõrgvererõhutõbi, migreen, kilpnäärmeprobleemid, ainevahetus- ja vereringehäired, need on vaid mõned füüsilise keha probleemidest, mis võivad avalduda, kui lased enda egol enda elus juhipositisiooni võtta ega anna endale armu, vaid tahad suruda läbi, iga hinna eest, kasvõi ninast veri väljas, kasvõi elu hinnaga, aga läbi peab saama. Irooniline.
Suurenda ennast. Sa oled veel suurem ja kohevam kui Su ego, sestap peab mõistma ego funktsiooni. See on kaitse. Kas ja millises olukorras on kindlasti vaja ennast kaitsta, sõltub juba kaitstavast. Kui Sa oled vaid mõistuslik ratsionaalne funktsioon, siis Sa võid unustada enda tundelisuse. Võid unustada, et ego ja hing käivad käsikäes ja toetavad üksteise arengut. Ent vahel on vaja olla sõdalane, et mõista rahu tähendust.
– Maili Hütt-
