Leppasid on meil rohkem kui üks.
Tavaline võsalepp on ametlikult hall lepp ehk valge lepp. Vahel kutsutakse teda ka isalepaks või pasklepaks.
Tumedatüveline võimsaks kasvav puu on sanglepp, keda tuntakse ka musta lepana, emalepana ja seatammena.
Verilepp on olnud kasutusel mõlema kohta, sest lõikepind läheb üllatavalt punaseks, teisi selliseid meie puude seas ei leia.
Rahvaravimiks olid vanasti nii lepakäbid kui ka -lehed: esimestega pargiti seespidiselt kõht jälle töökorda ja teistega välispidiselt nii hõõrdunud varbavahet kui ka muid nahahädasid. Kasutati ka lepakoort. Endisaegadel suurendasid leppade toime mõjukust erilised kombed. Lepp sobis ennustamisekski. Võimu ja salapära andis talle ta veri.
Lepa energeetikast
Juba keskajal tunti leppa kui ärritust suurendavat puud. Ta tugevdab inimese peenvibratsioone ja spirituaalseid jõude. Vaimsusele orienteeritud inimene võib tunda end lepa juures nagu kodus, sest tema sisemine jõud saab sellest tunduvalt lisa. Need, kel pole südametunistus puhas ja kes ei püüdle hingelise kasvu poole, ei tohiks liiga tihti suhelda, vastasel korral võib too inimese ainult segadusse ajada, tekitades temas vastuolulisi soove ja hajameelsust. Lepp tugevdab müstilist ennustamisvõimet ja selgeltnägemist, soodustab inspiratsiooni ja avab kolmanda silma, mille abil saab võtta kontakti teispoolsusega.
Sanglepa õiepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, verejooksu peatav, haavu parandav ja higistamaajav toime.
Neid võetakse sisse täiendava ravimina düsenteeriajärgsel taastumisperioodil ning ägeda peen- ja jämesoolepõletiku korral. Need vähendavad seedeelundite krooniliste haiguste (enterokoliidi jt) korral käärimis- ja roiskumisprotsesse ning kiirendavad limaskesta epiteliseerumist. Mõnel pool kasutatakse neid mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning sooleverejooksu korral, täiendava ravimina antibiootikumite ja sulfaniilamiididega (streptotsiidiga) ravimisel, aga ka düsbakterioosi profülaktikaks. Lehetõmmist soovitatakse kui nõrka lahtistit, higileajavat ja köha-vastast vahendit. Seda tarvitatakse ka reumatismi, podagra, piimanäärme-, mao- ja kõhunäärme-, kaksteistsõrmiku-, söögitoru-, pärasoole-, kurgu- ja emakavähi puhul.
Õietõmmisega ravitakse nahapõletikke ja põletushaavu, seda kasutatakse ka kuristamiseks.
Hall lepp
Käbide keedust ja tinktuuri kasutatakse kõhulahtisuse, seedehäirete, düsenteeria, peen- ja jämesoolepõletiku, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning sapipõiepõletiku puhul.
Lepakäbide, -koore ja -lehtede keedust ning tõmmist kasutatakse seedetrakti- ja külmetushaiguste ning reuma korral, välispidiselt sobivad need suuõõne loputamiseks ja jalavannideks. Et vähendada ravimeid võttes nende kõrvalmõjusid, jooge kord päevas pool klaasi lepakäbikeedust.
Tinktuur
Võtta 1 osa käbisid ja 5 osa 40%-list piiritust. Valada üle, jätta nädalaks seisma, kurnata. Tarvitada 25-40 tilka 3 korda päevas.
Tõmmis
Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta kaetult pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Tõmmist juues on juba viie-kümne minuti pärast kõht korras.
- Käbidest tehtud kuivekstrakt on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste ning soolepõletike puhul, parkainete sisalduse tõttu. Ka toidumürgistuse korral.
Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral ka suud loputada või silmale kompressi või jalavanni teha.
Võib ka nii:
Lepakäbid kallata keeva veega üle ja lasta seista 5-10 min, võib ka 2-3 minutit keeta. 1-2 spl 300 ml vee kohta.
Keedus
Lepakäbide head toimet on täheldatud ka rasuse naha, suurte pooride ja armide puhul. Keeduse valmistamiseks võta 2 sl lepakäbisid ja vala peale klaas vett. Lase paar tundi tõmmata, kurna. Võtta 2-3 korda päevas pool klaasi.
Lepakäbitõmmis parandab ka juuste kasvu.
Tee
Tassi kohta võtta ca 10 käbi, valada peale keev vesi ning lasta tõmmata 10-15 minutit. Juua päevas 1-2 tassitäit.
Õisikualgmete keedis
Poolele klaasile käbidele valada 1 liiter vett ja soojendada veevannis 15 minutit, aga mitte lasta keema. Jahutada ja kurnata. Probleemsete nahapiirkondadel määrimiseks ekseemi, atoopilise ning ka allergilise dermatiidi ja erinevate sügelust põhjustavate nahahädade korral.
Koore keedis
2 klaasile veel lisada 1 spl peenestatud koort, jätta seisma 1 tunniks, siis lasta keema minna, keeta 10 minutit nõrgal tulel, siis tõsta ära ja jätta 30 minutiks kaane alla seisma. Kasutada põletikuliste silmade loputamiseks, konjuktiviidi korral silmalau vahele, lahjendatuna veega suhtes 1:1. Suuloputamiseks erinevate probleemide korral kasutada lahjendamata keedist.
Lepaviht – saunas vihlemiseks. Võtab ära sisemised valud.
Kuiv vanni lehtedega külmetuse ja liigesevalude korral
Eriti soovitav neile, kellel nõrk süda ja kellele on kuumad soojendavad protseduurid keelatud. Asetada haige lepalehtede peale pikali, katta pealt veel kihi lehtedega ja siis haige peale veel soe tekk. Paneb higistama.
Vann noortest lehtedest
Noored värsked lehed panna sügavasse vanni, kallata üle keeva veega. Kui on normaalse temperatuurini jahtunud, siis minna vanni kuni puusadeni või kaelani. Vannis olla pool kuni terve tund. Jalavann võtab jalgadest väsimuse.
Soolatüükasalv lepatuhast
Segada tuhka äädikaga hapukoore paksuseks, määrida soolatüükale, ikka mitu korda. Võib proovida ka koeranaela ja muu sellise puhul.
Vastunäidustused
Rasedale ja ka imetavale emale ei sobi, sest paneb piima kinni. Vanasti kasutati lepakäbidest valmistatud teed veel just rinnast võõrutamise korral, mis pani piima kinni.
Ei ole hea ka pikka aega järjest tarvitada lepapreparaate.
Lisaks veel üks käbikasutusvõimalus, mis pole väga tavaline.
Käbid akvaariumis
Käbid sisaldavad väärtuslikke tanniine ja humiinhappeid, mis toimivad akvaariumis looduslike fungitsiidide ja bakteritsiidina. Käbidel on palju väärtuslikke omadusi ja neid kasutatakse akvaariumis:
- niitvetikate kasvu vähendamiseks ja ennetamiseks
- võitluses bakteriaalse ja seeninfektsiooniga
- väärtusliku kiudainerikka täiendtoiduna selgrootutele
- loomade vitaalsuse ja heaolu toetamiseks
- looduslähedase veekeskkonna loomiseks
- vee pH ja KH mõõdukaks alandmiseks
- dekoratiivse elemendina
- paaritumiskäitumise edendajana.
Kasutamine
käbid võib panna otse akvaariumivette, kus nad mõne aja möödudes põhja vajuvad. Neid võib lisada ka filtrisse. Käbide positiivne mõju kestab 1-2 nädalat, misjärel tuleks käbisid vahetada. Vanad käbid võib dekoratiivse elemendina ka akvaariumi jätta. Arvestada tuleks 1 käbi 5 liitri vee kohta.
Kogumine
Käbisid korjatakse sügisel või talvel, oktoobrist kevadeni välja.
Varisenud käbisid pole mõtet korjata, kuna neil pole raviomadusi. Kuivatatakse õhukese, 4-5 cm paksuse kihina pööningul, varjualuses, ahjus või kuivatis. Kuiva ilmaga korjatud käbisid võib kuivatada ka päikese käes. Säilitatakse riidekotis 4 aastat. Koort kogutakse kevadel või suve hakul ja seda närvutatakse päikese käes, siis kuivatatakse katusealuses või kuivatis temperatuuril 50-60 °C. Lehti kuivatatakse tavalisel viisil.
Tõlkinud ja kogunud Ingrid Prass
Tõlgitud ja kasutatud materjalid: Eesti taimed, Eesti Loodus, Maakodu, Andry akvaarium, Loodustuba, Raulpage, Народная медицина, Med 39, Рецепт здоровья, Народная медицина
