Seened sisse- ja pealemäärimiseks

Inimene on seeni kasutanud tuhandeid aastaid: söögiks, ravimiseks, ennustamiseks. Loomad looduses aga ei kasuta seeni mitte niivõrd toiduks, kui just raviks ja seda väga õigesti.

Seeni võib pidada miniapteegiks, kuna iga seen on oma individuaalse ainete kooslusega ja toimib väga kindlatele terviseprobleemidele.
Seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis.

Euroopas kirjapandud andmetel tundsid seente ravi- ja toniseerivaid omadusi Hippokrates, Plinius, Dioskorides ja Galenus. Hiljem peeti Euroopas seentega ravimist nõiakunsti osaks ning suuliselt või kirjalikult edasiantud teadmised seente raviomadustest hävisid rohketes nõiaprotsessides ja tuleriitadel.
Idamaades ravimtaimi ja -seeni tundvate inimestega õnneks nii ei toimitud nagu keskaegses Euroopas. Hiinas ulatub seente raviomaduste tundmine 5000 aasta taha.

Raviseentest on leitud mitmeid farmakoloogiliselt aktiivseid aineosakesi, millel on tulevikus ilmselt üha rohkem tähendust haiguste ravis. Need on keerulised ühendid, mis tapavad baktereid ja viirusi ning neil on immuunust ja põletikke mõjutavaid omadusi. Lisaks raviseened mõjutavad veresuhkrut, kaitsevad maksa ja mõjutavad kesknärvisüsteemi. Seeni on kasutatud tuhandeid aastaid rahvameditsiinis eriti Aasias, aga alles viimased viiskümmend aastat on lisandunud nende kasutamine läänes.
Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. Mitmed seeneliigid sisaldavad aineid, mis on efektiivsed astma, migreeni, reuma ja unetuse puhul.
Immuunsüsteemi turgutamise kaudu väheneb risk vähkkasvajate tekkeks ning tõhustub pahaloomuliste kasvajate ja leukeemia ravi.

PS! Vajalikud ravitoimega bioloogiliselt aktiivsed toimeained on vaid värsketes ja õigesti kuivatatud seentes. Pärast kulinaarset töötlemist kaotavad nad peaaegu täielikult oma toimeained. Kuigivõrd säilivad need toore soolamise puhul.

Ravimseente hulka kuuluvaid suurseente liike võib Eestis loendada kuni 150, 3/4 neist kuulub antibiootiliste omadustega seente hulka; siia kuuluvad paljud mittelehikulaadsete perekonnad, lehikseentest aga näiteks perekonnad servik, heinik, ebaheinik, võluheinik, kobarheinik, lehtrik, mütsik, kõrges, lehtervahelik, tindik, vöödik, mampel, põldseen, napsik, värvik. Antibiootiliste omadustega puguseened Eestis kuuluvad perekondadesse vakkseen, tanuseen ja murukera.

Euroopa rahvameditsiinis on leidnud kasutamist ligi 30 liiki suurseeni, Eestis kasutatakse vaid üksikuid neist, näiteks musta pässikut ja harilikku tanuseent.
Tuntumatest homöopaatilistest ravimseentest on Eestis levinumad punane ja roheline kärbseseen, saatana-kivipuravik, hiidmuna ja kirbe pilvik, allopaatilistest ravimseentest tuletael ja kasekäsn.

Eksiarvamuste vältimiseks peab siiski toonitama, et seened ei ole vähihaiguse puhul ravimiks. Nad tõhustavad ravi ja aitavad organismi tugevdamise kaudu vältida haigestumist. Seepärast peaksid nad olema osaks igapäevases toidus.

Üldiselt*

• Tehakse salve seente pulbritega
• Tinktuurid

Magusate seente puhul seespidiselt tavaliselt: 50g kuivatatud seenejahu + 200 ml viina.
Mürgised seenetinktuurid määrimiseks: 5g kuivatatud seenejahu + 150 ml viina.

• -Toorelt purustatult või kuiva pulbrina mee ja soolaga segatult paisetele, põletikele välispidiselt.