Kes vajaks antidepressante kui kodus on koer või kass?

Uuring-uuringu järel on tõestatud, et koera omamine mõjub tervisele hästi. On palju positiivseid tõendid tervisele elamisest koos koeraga – alandab vererõhku, kohandab neurokeemilist tasakaalu ajus, mis aitab end hästi tunda. Aga kuidas on lood kassidega?
Esmakordselt võib midagi väita kasside potentsiaalsest kasulikkusest tervise kohta, kuid Minnesota ülikooli Stroke Research Centre tegi uuringu 4435 inimesega ja keda jälgiti 10 aasta jooksul. Tegelikult on nii, et kassid on tõestanud, et nad on koertest efektiivsemad. Inimestel, kellel puudus kass või ei olnud kunagi kassi omanud – neil oli 40% suurem risk surra infarkti ja 30% suurem risk surra südame-veresoonkonnahaigustesse. Uuringu käigus ei täheldatud samalaadset kaitset koeraomanikele. Uuringut juhtis Minneapolise MN Stroke Research Centre tegevdirektor Dr. Adnan Qureshi ja ta ütleb: “Me teame, et stress ning ärevus on tegurid, mis viivad südamehaigusteni. Kui lemmikloom saab leevendada stressi ning ärevust, siis on selge, et lemmiklooma omamine on tervisele kasulik. Varasemad uuringud on näidanud koera kasulikkusest, mitte kunagi kassi kasulikkusest tervisele. See on küll ainult üks uuring, aga asi seegi.”
Qureshi ei oska seletada, miks tema uuring ei näita koera kaitset tervisele, erinevalt teistest uuringutest. Ta ütles:
“Võimalik, et kassi silitamine on kasulikum, kui me seda arvanud oleme.”
Keegi ei tea, miks koerte hellitamine tervisele kasulikult mõjub. Ilmselt on tegu terapeutilise puudutusega; tegelikult jagades koerale hellust saame temalt tagasi vastuse kas sabaliputuse ja meeldiva näoilmega. Kuid kassid teevad midagi, millega koerad hakkama ei saa – nad nurruvad. Võimalik, et kasside nurrumisel on inimesele eriline raviomadus ja seda ei ole veel avastatud.
Me pole kunagi isegi mitte mõelnud uurida kasside kasulikkust tervisele, kui osa võrrandist, sest kassid on eraklikud ning on võtjad mitte andjad,
ütleb Ed Edward Greagan onkoloogia konsultant endine MN Rochester Mayo kliiniku president.
“Tegelikult pole need väärarvamused ja eelarvamused kasside kohta tõesed.”

Kassid nurruvad näitamaks oma rahulolu, kuid näib, et kassid nurruvad ka ennast rahustava mediteerimisena. Loomaarstid teavad rääkida, et kassid nurruvad ka siis, kui neil on valus, või vahetult enne oma elu lõppu, näiteks enne eutanaasiat. Kas on võimalik, et inimesed saavad kasside nurrumisest enesele teadmata kasu? ütles Quereshi.
Kui kassid on võimelised nurrumise läbi end rahustada, siis võib-olla mõjub nende nurrumine ka inimesele kuidagi rahustavalt, millest me kuidagi veel aru ei saa.
Qureshi ja Greagan on ühed paljudest meditsiini ekspertidest, kes on täiesti veendunud, et kassid ja koerad on inimese tervisele kasulikud. Jättes teadusliku dokumentatsiooni kõrvale, on seal liiga palju andekdootlikke lugusid, et neid alahinnata.
Denise McDade Sandwich IL päästis kassi 2003. aastal, pani talle nimeks Mawerick. Kass hakkas tüdrukut keset ööd üles ajama. Iga kord, kui ta seda tegi, oli tüdrukul ninaverejooks olnud. McDadeide arst on maadelnud pikka aega Denise ninaverejooksudega ja arvati, et sellega on nüüdseks ühel pool. Arvati, et probleem lahendati päevi või nädalaid hiljem peale Mawericki saabumist.
Päeval jooksis Mawerick maja teisest otsast minuni ja hakkas häälekalt näuguma,
ütles Denise. Ta teadis, et see tähendab seda, et ta nina on hakanud taas veritsema või kohe hakkab. Ta räägib, et tal ei ole õrna aimugi, kuidas ta kass suudab nina verejooksu ette näha. Ta on lihtsalt õnnelik, et kass seda teeb, sest see lihtsustab oma verejookse kontrolli all hoida, kui ta saab sellest varakult teada.
Ma tunnen kergendust. Pole kahtlustki, et mul on Mawerickiga eriline side.
Sellist side ja käitumist on varasemalt kirjeldatud koertega, harva aga kassidega. Tuleb välja, et Denisel on ka koer. Tüdruk naerab ja ütleb, et koeral ei ole aimugi, ta tahab ainult mängida ning süüa.
Greagan ütleb, kellel endal on kaks kassi:
Me ei ole tõesti kunagi vaadanud, milleks on kassid võimelised. See on see, mida eelarvamused teevad ja mind ei üllataks, kui saame teada, et kassidel on koertega võrdsed tervist parandavad omadused.
Loomulikult on koertel üks füüsiline tervist soodustav omadus – peremees peab temaga jalutama. Qureshi möönab, et ta ei oska selgitada, miks koerad tema uurimuses ei näidanud üles inimese tervisele kasulikke omadusi.
Ilmselgelt on eelmine uurimus näidanud koerte omamine üldist positiivset mõju inimese tervisele, sealhulgas südamehaiguste korral.
Qureshi ütles, et me oleme lähedal päevale, mil arstid võivad mõnevõrra rutiinsete retseptide asemel kirjutada retseptile “Võtke lemmik – koer või kass”. Kindlasti pole negatiivset kõrvalmõju silitamaks koera või kassi oma ärevuse leevendamiseks. Kuigi riigipead ei ole käsitlenud lemmikloomaravi osana inimese tervishoiust, ütleb Quershi:
Haigekassa peaks katma kõik õigustatud kulud meditsiinilistele ravimeetoditele ning lemmiklooma soetuskulude katmine ei ole ju tegelikult nii hull. Rahaline kokkuhoid ja kasu mitte ravida kedagi, kes säilitavad hea tervise ületavad kaugelt tehtud kulutused.
Energiapanus

Kui leidsid, et see postitus oli sulle kasulik ja soovid enda poolt midagi tasakaaluks tagasi anda, siis saad seda teha näiteks vastavalt võimalustele omapoolse toetuse teel – olgu panus selleks siis kui suur või väike, mida tagasi anda soovid ja saad. Lisaks, kaks korda aastas: 30. juunil ja 31. detsembril, loosime kõigi oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremaid ja väiksemaid meeneid. Tulgu iga sinu poolt jagatud tasakaalupanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid. Kui soovid rekvisiite kopeerida, siis leiad need kopeeritavalt Hingepeegli FB lehelt. Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.
Allikad: The Internet Home of Steve Dale, Death and Taxes, Care 2, The Wayfarer, CDC, WebMd
See on kindel tõde!