Oma tõde
Rääkige alati oma tõde, öelge välja, mida tegelikult mõtlete, isegi siis, kui see oma tõe välja ütlemine ja rääkimine tundub ebamugav.
Autentsus peitub ja õitseb tões ning aususes. Väljendage seda, mida tunnete, vajate ja kes te tegelikult olete – isegi siis, kui riskeerite hinnangute saamisega. Teie enda tões peitub vägi ja jõud.
Olen alati olnud otsekohene ja ausameelne ning tihti ei saa ma isegi aru, kui inimestele sellega haiget võin teha ja mulle on korduvalt öeldud, et kas ikka pean nii otsekohene olema. Jah, mul on kombeks enne öelda ja siis mõelda – on juba minu nn tähtkujule omane märk ja ma olen üritanud seda kontrollida, aga 99% ajast mul see lihtsalt ei õnnestu. Minu otsekohesus on maksnud mulle mitmed sõbrad. Järelikult on pidanud see nii minema.
Ammu olen aru saanud sellest, et paljud inimesed varjavad tõde ja ei taha välja öelda seda, mida tegelikult oleks vaja välja öelda. Mina jällegi austan inimesi, kes mulle otse välja ütlevad, kui teen midagi nende arvates valesti või siis olen kuskil puusse pannud, ise seda märkamata. Ma eelistan seda, kui mulle öeldakse otse, mida minust arvatakse ja ei klatšita selja taga. Kui inimesel on minuga mingi probleem, tulgu ja öelgu mulle otse. Räägime läbi, mis see probleem on – mida ma käivitan. Kui mind ennast mõni inimene käivitab, siis üritan endasse vaadata ja näha, mis on see punkt, mida ma endas ei näe, mis mind endas häirib, aga ma ei tunnista. Inimeste need omadused, mis teid käivitavad on peegelpildid teie enda neist omadustest, mida te ei tunnista… Oh, selle arusaamine võib olla valus. Näiteks, olete tige, kui keegi näägutab teiega – kas teie ise ei nääguta kellegagi? Olete seda endale tunnistanud, et ise käitute samamoodi? Märkate seda või ei. Kui märkate, tunnistate ja aktsepteerite, et ise teete samamoodi. Kui see teile ei meeldi, lõpetage ka ise see näägutamine ja siis ei näägutata ka teiega.
