3Hirmude erisus
Kuna inimestel on palju erinevaid hirme, siis on oma hirmude tuvastamiseks tuleb endale selgeks teha, milline see hirm ning kust ta pärit on – ehk miks tema sind ja sina teda teenid? Tuleb osata oma hirme õigesti tõlgendada ning tegutseda sellele vastavalt. Tuleb osata eristada, milline neist hirmudest on:
- instinktiivne (sisetunde, hinge, universumi poolt saadetud)
- emotsioonipõhine
- milline ja miks pärineb minevikust
- milline on meedia-/massipsühhoos
- milline tuleb enesest ning miks ja kelle/mille poolt on ta sinna sisestatud
- milline ei lase rahulikult oma elu elada
- milline on õpitud (nt ema kartis ämblikku, siis kardab ka laps – algpõhjust teadmata …)
- milline aitab teha paremaid ja õigemaid valikuid
Mida oma hirmudega peale hakata?
Kui hirme ignoreerida, siis võidakse leida end olukorrast, kus olla ei taheta ning kahetsetakse, et oma sisetunnet kuulda ei võetud. Samas, kui vältida hirmutavaid olukordi, siis võivad need veelgi enam süveneda. Kui suruda hirmud alla, siis kipuvad need veelgi enam kasvama ja võivad kulmineeruda sisemise plahvatuse või kellegi või ka enda süüdistamisena. Hirm on justkui vähk, mille vastu võideldakse, aga mida rokem seda kiiritada, seda jõulisemalt ta tagasi tuleb. Kui oled hirmud enese eest vaka alla peitnud, siis jälgi oma sisetunnet, see ei valeta sulle kunagi!
Hirmunud inimene ei suuda lõdvestuda, ta on pidevalt pinges nind ei oska/suuda enam tegevusetult olla üksi oma mõtetega. Tihti kaitsevad hirmunud inimesed oma tõekspidamisi vahendeid valimata ja kipuvad tihti ka vaidlema. Nad kardavad, et kui nende tõekspidamised ümber lükatakse, siis ei jää neile enam midagi, millele nad toetuda saaksid.
Jah, mul on ka oma hirm. Ma hakkan lausa värisema, vererõhk tõuseb, kui näiteks naabri kaks koera minu suunas tormavad ja jubedalt klähvima hakkavad. Vahel teevad nad seda järsku ja siis ma ehmatan nii hullusti, et hakkan neid vihaselt ära ajama. Kuidas ma saan sellest vastikust tundest lahti?
Siis tuleb endale selgeks teha, kust see hirm tulnud on ning millest see konkreetselt tingitud. Kui tagamaad selged, siis saab alles edasi tegutsema hakata.
Esiteks koerad käituvad vastavalt inimese reaktsioonile. Kui te näete neid koeri juba kaugelt, siis hakkate ise enesele sisendama negatiivset tunnet nende vastu. Te ärritute ning teie keha hakkab eritama teatud feromoone, mille aga võtavad koerad oma ninaga üles. Nad tunnevad, et te olete hirmul või agressiivne – neil on oma lõhn ning nemad reageerivad vastavalt sellele. Kui te aga jääte rahulikuks, siis ilmselt ka koerad ei tee teist suurt välja. Kui hakata koeri vihaselt ära ajama, siis tema võtab seda rünnakuna ning muutub teie suhtes veel agressivsemaks. Loomad tunnetavad väga täpselt teie tundeid ning sellele vastavalt nad ka reageerivad.
Väga hea :D. Aga huvitav on veel see, et kui nad minu suunas jooksevad ja mina järsku seisma jään ja näpu püsti tõstan ja neid üksisilmi hüpnotiseeriva pilguga vaatama jään, teevad nad mõned haugatused ja lahkuvad.
See on neile ilmselge märguanne, et nüüd kontrollite teie neid, mitte nagu enne – nemad teid. Feromoonid muutsid lõhna.
:) Tänud Teile! :)