Uuel aastal uue hooga
Ei, kohe kindlasti ei järgne sellele “neist, kes olnud väiksed põrsad, kasvavad nüüd suured sead”. Küll aga jah, osad jätkavad vanaviisi samas kui osad on õppinud ja muudavad oma käitumist, suhtumist ja teevad elus kannapöörde.
Kurb ja raske on see, kui su lähedased, need, kes peaks olema toeks, jagama nõu, on need, kes töötavad sulle vastu, ajavad sind hulluks, söövad närve, löövad noaga selga, tõmbavad vaiba jalge alt, naeravad, kui sul on raske ja pärast kilkavad, et nemad küll midagi sellist ei mäleta, seda pole olnud! Ainult see on olnud, et sina oled miskipärast tige nende peale…
Ränk on, kui sa teed kõik mis oskad ja suudad, kuid tulemuseks on ikka täielik hädade konveierliin, mis ei anna aega kahe vahel kosuda või hinge tõmmata. Ja mingitki seletust pole, miks see on nii, et elu tümitab sind kui rehepeksul olevat vilja.
Nüüdsama aasta alguses, täitus minu elus 21 aastat päevast, mil sain teada esimesest enesetapust oma lähikonnas. Esimesest poomisest. Mu enda vanaema, 86 aastasena… Läinud aastal oli mu lähikonna kolmas enesetapp, kolmas poomine, seekord neist kolmest noorim… Kuulu järgi olla mu emaliinis viimase 4 põlve peale kaks enesetappu – ka vanaema ema ei olevat loomulikku surma surnud. Ironiseerides võiks öelda, et olen juba geneetiline enesetapja. Ja vot selline vaatepilt avaneb mulle kui ma kuulen ja loen ikka jälle ütlust, et igaühele antakse kanda just nii palju, kui ta jaksab kanda. No pole ju nii! Mul on tükki mitu vastuväidet näidetena elust enesest…
Mis aga kõigi nende murdunute puhul oli sama: keegi ei uskunud, et nad seda teevad. Üks neist oli enne korduvalt katsetanud, aga ikka ei usutud, et ta selle teoks teeb ühel päeval. Teise puhul oli ta parima sõbraga mõni tund enne pikalt rääkinud ja kõik tundus korras olema, nii korras nagu sai olla. Kolmanda puhul ei osanud seda aga üldse keegi oodata.
Me oleme muutunud nii kiirustavateks ja pinnapealseteks, et vähe sellest, et me ei leia aega oma pereliikmetega maha istumiseks ja südamest südamesse rääkimiseks, et saada aru, mis seisus keegi on ja millele tähelepanu pöörata või ehk on väljast abi vaja otsida, me ei märka ka seda, mis toimub me sõprade elus. Fb ongi paljudel elu. Fb-s ei kirjuta, tähendab, et polegi miskit toimunud, arvanud, tundnud.
Millal me päriselt oma sõpradega kokku saame, nii et meil on üksteise jaoks aega muuks kui kuskile pittu minekuks, teatris käiguks või mingiks koosviibimiseks, kus ei olegi õhkkonda, et saaks ja tahaks rääkida sellest mis südamel? Tundlikumad inimesed ei taha segada, tüüdata, pinda käia, häirida. Nad ei taha teiste silma all ega kuulmiskauguses viibimist. Nad tahavad ja vajavad täielikku privaatsust, et rääkida. Ja kui selline inimene kord suu paotab, siis tegelikult ta hing sees juba kriiskab abi järele. Kui siis tema jutu peale hakata laginal naerma või rehmata, et ah, sul on halb tuju, räägime siis kui sa oled maha rahunenud, on see suure tõenäosusega sellele inimesele kui õli tulle valamine – tema viimsete riismete jalge alla sõtkumine ja taganttõuge enesetapuks. Üldse täheldan seda, et see on väga levinud – teiste inimeste põhimõtete, veendumuste, arusaamade, vältimatute vahjaduste naeruvääristamine ja degradeerimine halvaks tujuks, mis peaks üle minema. Inimesed ei saa aru et sellise käitumisega sülitavad nad teisele hinge, solvavad südamepõhjani, alandavad, aga eelkõige tõmbavad nad iseendile ja suhtele selle inimesega vee peale. Need, kes mind on sel moel naeruvääristanud, on minu silmis rämpsinimesed. Alatud, hoolimatud, mind mitte austavad ja minust mitte lugu pidavad ja selliseid ma enda ligi ei lase. Nad võisid seal olla, aga piisab ühestainsast korrast mulle sellisel moel hinge sülitamisega, kui minu silmis on selle inimesega kõik. Vesi peale!
Olgem siis alanud aastal hoolivamad, tähelepanelikumad, austame endid ja teisi ja leiame aega enda ja oma lähedaste jaoks. Kui ei leia, siis teeme selle aja. Sest muidu võib teid tabada sama ebameeldiv üllatus, et keegi enam ei jaksa ja tõmbab ise juhtme seinast, andes märku, et tema kannatuste karikas läks lõplikult lõhki.
Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:
• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum.
Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst endale sobiv sünnikuupäeva vahemik, või kliki nupukesele: “Loe seda edasi” ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.
Energiavahetus
Kui sinu arvates on Hingepeeglis ilmuv info vajalik ja oluline ning oled sellest ka ise kasu saanud, võid soovi korral Hingepeegli tegevust TOETADA.
Nagu meil on juba traditsiooniks kujunenud, siis IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened. Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.
Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.
