Sõnumid 18.-24. novembriks

Pimedat aega muudab helgemaks see, kui teed teistele midagi head. Praegu on väga hea aeg märgata neid, kes vajaksid abi ja tuge ja neile seda pakkuda – just nimelt pakkuda, mitte pähe määrida. On päris palju inimesi, kes haavuvad, kui neile toeks või abiks ollakse, seda pakutakse, ilma, et nad ise oleks selleks soovi avaldanud. On inimesi, kes reageerivad sellele nii, et nad ise kannavad end lõplikult maha – kui mind juba abistama tullakse, tähendab, et mulle pole enam palju jäänud, ilmselt on surm silme ees – ja ta jääb surma ootama ehk sureb elusast peast. Targem pole petiste otsa sattuda, kes kerjavad varanduse kokku, et see nurga taga rahaks teha ja siis raha kuskil maha laristada. Enne, kui heldeks hakkad, uuri tausta. Kui abi läheb õiges suunas, küll see kuhjaga tagasi tuleb teisel ajal ja teisel moel.

Sellisteks osutusid siis selle nädala inglisõnumid…

ja lõpetuseks tahan sulle öelda seda… et algavaks nädalaks lubati ilma külmemaks minekut ja lumesadu. Eks ta ole jah aeg sealmaal, et lumi võiks maha tulla ja ilm talviseks muutuks. Pikalt ja palju külma ja lund jagub, näitab aeg. Loomadel peaks talvevarud korjatud olema – kes neist sellega tegeleb-, inimestel on ka paljudel korralikud varud tallel. Mina jõudsin elus esimest korda ise õunte kuivatamiseni. Ma ise paraku õunu süüa ei saa, ei või – aga ah, millised imekaunid õunad ma tänavu sain! kahtlustan, et nad on “Lobo” sordist – väljast peaagu lillakaks kiskuvad tumepunased üleni, viljaliha poolest saadik ereroosa marmor, südamiku poolt valkjad. Kui mahlased, magushapud! Ja milline aroom! Lõikan või koorin, lööb selline aroomipilv üle pea, et sekunditega valgub suu sülge täis… Saan nüüd vähemalt teistele rõõmu teha mõnusa nosimise materjaliga – ja õunad ei lähe raisku, vaid asja ette. Kas sina õunu oled kuivatanud, söönud? Kas maitsevad?

-Eloise Leandra-