Sõnumid 23.-29. oktoobriks 2023

Suhtud austuse ja armastusega kõigisse end ümbritsevatesse ning räägid avameelselt ja ausalt. Kannad hoolt selle eest, et sinu sõnum jõuaks adresaaadini. Sa ei ründa, aga vajadusel kaitsed ennast kartmatult ja tõhusalt. Sul tuleb vastu võtta mitmeid olulisi otsuseid. Pereküsimused tulevad esiplaanile. Elulistesse küsimustele lähened pehmelt ja intelligentselt, mitte robustselt ja labaselt. Sa ei lase oma tähelepanu kõrvale juhtida olulistelt asjadelt ja vajadusel lõikad need kontaktid selleks ajaks läbi. Sa kanaldad oma (elu)tarkust ning oled seejuures sarmikas.

Sellisteks osutusid siis selle nädala inglisõnumid…

ja lõpetuseks tahan sulle öelda seda… et kuigi sellest räägitakse palju, võiksid sa ikkagi reaalselt ära teha selle, millest räägitakse: nimelt varustada end/oma kodu esmaabitarvetega ja pereliikmed esmaabi andmise teadmistega. Õnnetus juhtub ikka ootamatult ja väga tihti nädalavahetusel, pühade aeg, hilisõhtul, kui poed- apteegid on kinni, nii et kui kodus midagi võtta pole, on jama majas ja iga õnnetuse puhul, kui esmaabi on vaja, pole vaja ei kiirabi ega tuletõrjet. On sul kodus olemas vahendid plaastrist tuleteki või -kustutini? Söetablettidest haavahooldusvahenditeni? “Minuga ei juhtu kunagi midagi sellist” ei aita siis, kui see üksainus kord su elus juhtub ja juhtub nii, et eluks ajaks tagajärjed saad.

Mina sain oma kogemuse nüüdsama, lihtsalt toitu tehes. Pann oli tuliseks aetud õliga pliidil ja olin pakendist võetud hakkliha pannile asetamas, kui see sõrmede vahelt lahti libises ja lärtsatas sinna säriseva tulise õli sisse, nii et õli pritsis mööda kööki laiali ja mina sain ka oma jao kätte. Kui ruttu kuumas õlis toit pruunistub, tuleb silme ette? Kujuta nüüd ette sellise tulise õli sattumist täitsa elusa ihu peale… Särises täitsa hästi jah. Ehmatas ka korralikult. Riided rebisin seljast helikiirusel ja külma vee alla kõik pihta saanud kohad said ka nii ruttu kui võimalik. Tupsutasin naha kuivaks ja määrisin erepunastele laikudele Diana valmistatud kuusevaigusalvi. 5 tundi hiljem sain aru, et mu nahk isegi ei valuta enam. Käevart üle vaadates võisin tõdeda, et nii uskumatu, kui see ka pole – aga mul ei olnud isegi ühtegi vesivilli tekkinud, rääkimata äraküpsenud liha luudelt lahti kukkumisest, milleks ma vaimusilmas peaaegu valmis olin – kust ma seda tean, kui kaua ja sügavale see tuline õli mu ihu edasi küpsetab peale sellele sadamist? Järgmise päeva hommikuks oli juhtunust mälestuseks seltskond punetavaid laike mu käevarrel ja endiselt mitte ainsatki villi. Käe siseküljel, mille nahk niisamagi hell on, on viga saanud koht veidi tundlik, aga valus pole mitte ükski laik. Kui mul poleks olnud kohe võtta abivahendit – ma ei taha mõeldagi selle peale, mitmenda astme põletused mul oleks olnud. Mu vanaisa oli vabatahtlik tuletõrjuja ja eriti tema käed olid põletusarme täis. Kujutasin nüüd ette, mida tema võis neid põletusi saades tunda. Mind päästis ränkadest tagajärgedest see, et mul oli kodus võtta vahend, mida häda korral kasutada.

-Eloise Leandra-