Sõnumid hingedepäeva nädalaks

Me eeldame. Me kujutame ette, et asjad tõenäoselt peaks minema nii…. Me arvame, et asjad lähevad naa. Meil on põhjust arvata, et läheb nii.

Mis iganes sõnastus või sisuvorm kõigel sel ka poleks, tähendus on üks ja sama: me kujutame ette, mismoodi mingid asjad/sündmused edasi kulgema peaks või võiks.

Ausõna, me oleme püstilollid, kui selle õnge läheme.

Meil on võimalus valida pisku ja jackpoti vahel ja me valime pisku. Just sellega, et me eeldame…

Me oleme liivaterad rannaliivas ja me kujutame ette, et me näeme kogu randa ja rannaliiva. Päriselt või?

Aga vot sellised meie egod on. Mina, mina, miiinaaaaa!!!

Aga kui me ei eeldaks. Laseks asjadel kulgeda vastavalt meie panusele, meie usule asjade positiivsesse kulgu jne..?

Mina hiljuti ei eeldanud, sest ausalt öelda, ma ei osanudki eeldada, sest ma ei kujutanud ette, mida ma saaks eeldada. Aga kui mu ootamatud külalised saabusid, siis enne, kui nad olid pärale jõudnud ja sellele eelnevalt mõne telefonikõne mulle poes olles teinud, olid mul juba silmad nii vees, kui olla said ja ma püüdsin nägemist taastada ajaks, mil nad pärale jõudsid. Kui mulle anti kätte suur kott – see on sulle – ja ma selle lahti pusisin, siis.. ma tundsin, kuidas minus toimub mitte isiksuse lõhestumine, vaid killustumine. Ma olin samal ajal laps, mina, nii 40 aastat tagasi, kogumas ja käevärinal kirvehinnaga omale soetamas vahtkummist Polümeeri ülipopulaarseid mänguasju/kujukesi – kuidas keegi neid võttis, aga väga paljud kogusid… – ja mina nüüd, heal juhul poolesajandi sünnipäevaks koolidiplomit pihku surumas – õhku ahmimas selle, teise ja kolmanda peale, mida mul koolis vaja, aga mida mul pole ja mille soetamiseks mul raha ka pole ja mis maksab minu mõistes poole kuu elamiseraha küll…. Ja kui ma polnud veel nende üle kilkamist ja õhu ahmimist lõpetanud, jäid mulle näppu riided.. mis need on? Eelloo jätan ära, aga – mulle. Ajasin nad jutti selga ja – ei hinganud ka enam. Mina ise, kes ma tean sentimeetrites oma kaliibreid pole ilmas osanud endale muretseda riideid, mis mulle nii parajad oleks olnud kui need, mille valis inimene, kes meetermõõdustikus ei tea minu kohta ühtegi näitu, kes näeb mind kohati kord poole aasta peale. Ja ka see polnud veel kõik… Lühidalt ja kokkuvõtvalt – ma sain väga ja väga aru, et eeldades raiun ma maha tiivad, mida elu meile annab. Meil oleks võimalused ja variandid – kasvõi fööniksina tuhast tõusta. Aga meie leiame tulekustuti, kirve tiibade raiumiseks või oleme muidu ilgelt korralikud ja tublid ja siis imestame, miks meie elu on sealsamuses. Ära eelda, et sul läheb nässu! Ära eelda, et sa ei suuda! Ära eelda, et keegi ei aita! Ära piira end sellega, et OMAD on su unustanud! Ära eelda! Las võõrad avastavad su kire ja anded, su korrektsuse, täpsuse, punktuaalsuse, las keegi “vastasleerist” tuleb üle “rindejoone” ja on sulle rohkem oma, kui kõik sinu omad kokku ja tõestab seda ikka jälle ja rohkem, kui sa eales “omadest” seda mäletad…, las keegi täiesti uus näeb sind sellena kes oled, potentsiaalidega mis sinus peidul on – ja tõstab su enesele aimamatult pjedestaalile, pannes su südame rinnus erutusest taguma, annab tiivad sinu eneseusule, enesekindlusele ja arusaamisele, mis ja kus on see sinu tõeline kirg ja kutsumus. Ära eelda – ja sa võid leida enda olemuse ja tõe allika.

Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:

• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev

Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum.
Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst endale sobiv sünnikuupäeva vahemik, või kliki nupukesele: “Loe seda edasi” ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.