Sõnumid porikuu 5.-11. kuupäevaks

Kes on see jumal taevas, kes võtab endale õiguse öelda, mis on õige ja vale, kes on hea ja kes halb? Mõni kipub käituma kui jumal taevas. Talle oleks õige anda mõtlemist: pingviin ja pääsuke on mõlemad linnud, mõlemad mustvalged. Pingviin ei lenda, on ta sellepärast halb? Pääsuke külmuks seal surnuks, kus pingviin elab. On ta sellepärast halb? Seega, kõik ei ole nii lihtne, et vaatan peale ja näitan näpuga – sina oled halb. Kes teisele ütleb, see ise on – nii öeldi vähemalt läinud aegadel sellisel puhul. Igaühel meist on oma tee minna ja oma eluülesanne. See, et teised seda ei näe või ei mõista, ei muuda seda tähtsusetuks või ebavajalikuks. Osad sündmused või inimesed on meie elus selleks, et me ärkaks ja märkaks – kasvõi seda, mis meile meeldib ja mis mitte. Kuidas teha nii, et oleks hea ja mida mitte teha. Või saada aru, kus end halvasti tunned – see on samm teel mõistmaks, mis on see meelepärane ja sobilik, mis teeb õnnelikuks ja annab heaolutunde. Kui me ei tea, mis meile vastukarva on, ei pruugi me ka taibata, mis on see, mida me oma ellu tahame. Konkreetselt, mitte üldsõnaliselt: tahan õnnelik olla. Milles su õnn seisneb? Armastus, karjäär, lademes raha kõige ostmiseks/lihtsalt läbi löömiseks? Või hoopis võimalus tegeleda meelepäraste asjadega/kalli hobiga, muretsemata, kuidas arved makstud ja riided selga saab? Tee arusaamiseni, mis on õnn, käib läbi hädaorgude, et me saaks aru, mis on meie jaoks õnn ja õnnetus, mis on see, mida me soovime ja mida mitte. Pingviin ei ole halb. Ta oleks lendajana halb. Pääsuke ei ole halb. Ta oleks halb talisupleja. Ja sina ei ole halb. Sinust oleks rumal teeselda õnnelik olemist, kui sa isegi täpselt ei tea, mis sind õnnelikuks või õnnetuks teeb.