Uskujad ja skeptikud
Huvitav on see, et manifesteerimisest rääkimine on tekitanud lahkhelisid. Ühest küljest on inimesed, kes manifesteerimist mõistavad, neisse usuvad ning saavad aru, kuidas asi töötab ja siis teisel pool on skeptikud, kes ütlevad, et see ei toimi, sest nad on KÕIKE proovinud ja neil see ei toimi – järelikult on see jura… Siinkohal võin kohe öelda, mina vaidlema ei hakka ja lasen sel minna, sest igal inimesel on õigus oma uskumustele ja ju siis on neid kogemusi elus ka vaja, sest uskumused on need, mis inimesi kinni hoiavad ja ei lase neil nende täiel potentsiaalil särada. Samas võin küsida, kas ikka ollakse päris KÕIKE proovinud, sest iga päev maailm areneb, leiutatakse midagi uut juurde, iga päev toob uusi teadmisi, võimalusi, arenguid, läbimurdeid jne…
Kui sa nüüd arvad, et minu elus on olnud kõik üks suur lust ja lillepidu või olen sündinud “hõbelusikas suus”, siis eksid rängalt. Olen oma elus läbi teinud väga suured, rängad kasvuspurdid ja on olnud aegu, kus eluisu on täiesti otsas olnud ja teispoolsus tundus palju ahvatlevam kui siia jäämine, sest enam ei suutnud selle meeletu hingevaluga toime tulla, mida enda ellu manifesteerinud olin. Jah, ISE oma ellu, alateadlikult manifesteerinud, sest teadlikult ma ju korrutasin endale kogu aeg, et ma ei taha seda, kus ma parasjagu olin. Siit küsin kohe, kui me teame nii täpselt, mida me ei taha, siis mida me tegelikult tahame? See oli aeg, kus ma veel ei osanud oma mõtteid, soove, emotsioone, tundeid ja väepurskeid hallata… Kui midagi elus valesti või halvasti läks, siis esimene küsimus, mis peast läbi käis oli: “Miks see (jälle) minuga juhtus?”, “Kaua võib?” jne, jne. Kohe, kui aga oma mõttemaailma avardasin ja enesekesksest vaatenurgast välja sain, hakkasid asjad koheselt muutuma. Kuidas seda teha, selmet küsida “Miks see jälle minuga juhtus?” küsi hoopis “Mida ma teisiti teha saan, et sellest välja tulla? Mida mulle selle olukorraga näidata tahetakse, ehk mis on see miski, mida ma veel ei näe?”. Oi, ma tean väga hästi, kui raske seda teha on, kui sa oled oma elus sellises “mustas augus”, kust välja ronimine tundub võimatuna ja kui vihale võivad sellised “õpetused” ajada. Sellele vaatamata, tee proovi ja mõtle, mis siis, kui asi toimibki nii nagu räägitakse? Mis siis, kui see kõik on võimalik? Ja kui see sinu puhul ei toimi ning tunned pettumust, siis see on indikaator sellest, et sa proovisid, aga hetkel see sul ei õnnestunud. Nüüd on lihtsalt küsimus selles, kas proovid veel või piisab sulle ühest korrast? Kas sa kõndima, rääkima, jooksma jne õppisid esimesel katsel või pidid ikka mitmeid kordi katsetama enne, kui saavutasid selle taseme, kus sa täna oled?
Tänasel päeval, kui mulle tulevad raskused ette, siis naeratan ja võtan selle vastu selle mõttelaadiga, et mida mulle sellega nüüd näidata tahetakse ja üsna varsti on mul see ka selge. Tänan seda teekonda ning mõistan, kus ma vea tegin või millest hullemast see tee mind säästis.
Ma ei ole oma väepursete haldamises veel tänagi ekspert, aga suudan ning oskan neid juba palju paremini kontrollida ning ka oskan/saan nüüd paremini manifesteerida. Ma õpin iga päev midagi juurde ja lihvin endiselt oma oskusi. Positiivse manifesteerimine on palju keerulisem kui negatiivse ja kui arvad, et oled oma manifesteeringu korra ära teinud ja jääd nüüd käed rüpes ootama homset päeva, kus kõik on 180 kraadi muutunud, siis eksid – päris nii see ka ei käi. Sul tuleb selle positiivse manifesteeringu suunas ka ISE edasi liikuda ja tegutseda – jah, mingil hetkel tuleb soovist lahti lasta, aga see tähendab seda, et sa oled Universumi energiate liigutamise suunas juba ka ise poolele teele vastu tulnud.
Uskumustest lahti murdmine on raske töö iseendaga, sest paljud uskumused on meile nn emapiimaga põlvest-põlve kaasa antud, teised on õpitud ning kolmandad on pealesunnitud uskumused. Kui aga hakata neid uskumusi lahti harutama ja mõtlema, miks teatud uskumused nii on, siis võid jõuda juurteni ja mõistmiseni, kust mingi uskumus on tulnud või kaasa saadud. See on huvitav ja põnev teekond läbi enesearengu ning läbi nende mõistmiste ning tunnistamiste on võimalik kõik need vanad uskumused ümber kirjutada uuteks.
Oi, kui palju erinevaid uskumusi olin mina ise nn emapiimaga kaasa saanud ja kui palju olin ise õppinud oma vanemaid, lähedasi, sõpru, iidoleid jälgides ja nende reageeringuid salvestades erinevatele olukordadele ja paljud neist uskumustest olid mulle peale sunnitud lasteaiast, koolist, töökohtadest… Kui paljusid õpetajaid sa tead, kes oma õpilasi tõstavad, tunnustavad või toetavad ja aitavad lastel oma potentsiaali leida ja sellele hoog sisse anda? Mina võin need õpetajad, kes mul läbi elu olnud on – ühe käe sõrmedel üle lugeda ja sõrmi jääb ülegi… Kui palju on neid õpetajaid, kes õpilasi maha teevad, mõnitavad, neile tuimalt tambivad, et õpilane on loll ja laisk ning temast ei saa kunagi keegi; et ta ei kõlba kuhugi jne? Paraku on neid õpetajaid koolides ja lasteaedades tuhandeid ja nii sunnitakse lapsele peale uskumus, et ta ei kõlba kuhugi, ta pole midagi väärt jne… Hämmastav kohe, aga kui sain neile usukumustele oma viimatise pea 5 aastat kestnud õpingute käigus jälile, neile otsa vaadatud, tunnistatud ja aktsepteeritud, siis hakkas ka elu võtma teisi pöördeid ja kiiremaid muutusi tooma – ja seda igas eluvaldkonnas. Mis peamine, nüüd suudan ka täpselt öelda, mida ma asemele tahan, kui ma tean täpselt, mida ma enam ei taha… Sellele vastamine on kõige keerulisem, sest inimene kipub automaatselt vastama stiilis: “Ma tahan seda, et mul EI oleks raske”… Ok, aga ma ei küsinud seda, mida sa ei taha, vaid mida sa siis tahad? Sest selle vastusega anti ju teada, mida ei taheta, mitte mida tahetakse. Kui sa ei taha, et sinu elus oleks raske, siis mida sa selle raske asemele tahad? Nüüd kui vastata: “Tahan, et mu elu oleks kerge ja lihtne”. Siis, mida tähendab sinu jaoks kerge jal lihtne? Kirjelda seda, mis tunde see sinus tekitab, kuidas sa aru saad, et elu on kerge ja lihtne… Pea meeles, et sõnadel ja emotsioonidel on vägi, kui neid õigesti kasutada! Pisiasjad, pisiasjad…
Vaatamata sellele, et olen alateadlikult alati uskunud sellesse, et kõik on elus võimalik, kui endale selleks võimaluse annan… Ja nii ongi, kas sina seda usud või mitte – on juba sinu teha. On olnud aegu, kus olen oma kaasa enda vankumatu uskumusega – kõik on võimalik … – täiesti paanikasse ajanud, aga kui aeg on kätte jõundud mingi järjekordse “kõik on võimalik” manifesteeringu vilju nautida, siis on ta ikka ja jälle hämmingus olnud – kuidas ma seda teen…?
Täna ma siin sellest ei kirjuta, kuidas oma uskumusi ringi kirjutada. Kui soovid, siis võid panna minu juurde aja ja saame täpsemalt sel või muul teemal arutada ja vaadata, kust on sinu uskumused või muud katsumused alguse saanud ning mil viisil saad need ringi kirjutada…
Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele: “järgmine” või vali rippmenüüst endale sobiv lehekülg.
