Paaril päeval ei toimu midagi muud, kui lisandub 5 meeldimist, keda ma ei näe. Nime järgi on eestlased. Klappe ei ainsatki. Surmigav on. Midagi ei toimu. Unustan isegi vaadata päeva peale, kas midagi on või pole, enne magamaminekut meenub, heidan pilgu peale ja saan aru, et pole millestki ilma jäänud.
9. päeval tuleb võõrkeelne klapp. Kontakteerub. Vastan. Tundub olema päris inimene, oma nime ja näoga, mitte mingi petis. No näis, mis suhtluse peale välja koorub. Small talk ehk tühi loba tutvuse alguses stiilis, et kust pärit oled/elad – ei midagi enamat esimese vestluse käigus.
10. päeval avastan, et vahepeal on siginenud veel paar meeldimist ja üks klapp. Esimene profiilipilt ei süüta minu mälus küll lambikest, et oleks kedagi sellenimelist meeldivaks märkinud. Vaatan teised pildid üle ja kõik on võõrad pildid ehk pildid, mida ma ei mäleta, et oleks näinud. Kratsin kukalt ja kehitan õlgu. Vähemasti on kodumaine mees ja paistab olema reaalselt eksisteeriv, mitte mõni petukonto. Huvialadest on ühised olemas ja ühte mulle olulist näen ka piltidelt. See rahustab ja soojendab südant. No eks näis, kuna kontakteerub ja mis juttu ajab. Ma ei hakka ise peale lendama, pole vajadust ega minu stiil. Annan aega atra seada.
Kui eelmisel paaril päeval oli mul kuri kahtlus, et mulle söödetakse ette samu nägusid, mis on juba silme eest läbi käinud ja keda ei ole meeldivaks valinud, siis nüüd pole selles enam kahtlustki. Aga midagi muud ei toimu ikkagi.
Uurin, mida kujutab endast selle viimase klapi lemmiklugu. Sound on nii kõrva paitav, et panen selle mulle tundmatu nime Youtube otsingusse, mille järel unustangi end teadmata ajaks nende muusikat kuulama ja hetkekski ei tule tunnet, et aitab, ei jaksa, ei viitsi, ära tüütab. Minu jaoks tegemist täiesti tundmatu esitajaga. Google annab teada, et tegemist juba 1999. aastal asutatud Rootsi rokkbändiga. Kirjutan klapile, et tänu talle avastasin enda jaoks uue, mulle meelepärase muusika tegija – ehk siis ikka mina olen see, kes suhtlust alustab, mehe poolt ei tulnud initsiatiivi. Ta vastab stiilis, et võta heaks, vestlust samas edasi ei arenda.
Kuna mitte midagi muud ka ei toimu, siis lähen ja katsetan ühte asja. Vaates, kus on meeldimise jaganute hägustatud profiilipildid, on lehe ülaservas kirjas nende koguarv ja paremal pool samas on ringi sees rist. Mis juhtub siis, kui ristile vajutada, seletust juures pole ja ka hiirega peale minnes seda ei kuva. Kas meeldimiste jaganute nimekiri kustutatakse ära? Niiöelda nullitakse? Juhtub midagi muud? Polegi muud teha kui katse-eksituse meetodil ära proovida. Vajutan. Meeldimise jaganute nimekiri kadunud pole, küll aga sajan ma valikute tegemise-profiilide vaatamise lehele. No selge, siis ma tean, mis juhtub, kuigi ei oleks midagi sellist osanud oodata ega ka seda, kuhu lehele/vaatesse satun.
Veel päev edasi sigineb veel üks meeldimine ja profiilipilte lapates taban esimeste seas ära sama nimega kasutaja kui viimane mulle meeldimise pannu. Minult ta meeldimist ei saa. Miski tema profiilis ega kirjelduses mind ei kõneta peale lemmikloomade – aga kas ma hakkan siis suhtlema nendega või? Ei hakka ju… Olen jonnakalt vinguviiul edasi ja ei põe üldse selle üle, et maa on külmand ja kärss kärnas, padi torgib ja tekk on külm jne. Minu elu, minu valikud, minu õppetunnid, mida mul vaja saada.
Kaks nädalat saab täis. Mõned meeldimised on lisandunud, viimasel kuvatakse nime ja tema profiil on üks esimestest, mis valikusse tuleb ja ei tule sealt mingit klappi, pole lootustki. Ma ei räägi seda keeltki, milles tema suhtleb, mismoodi ta suhelda kavatseb? Löön käega, sirvin mõned minutid edasi. Ridamisi on looduspiltidega ja ainsagi inimese enda pildita profiile, mis ma kõik välja praagin – põrsastega kotis ma ei tegele. Mitte ükski klappidest pole enam ridagi kirjutanud, välismaalane tundub, et on klapi eemaldanud peale seda, kui sai teada, et ma olen kodumaalt väljas ka ringi liikunud…
Sirvin veidi profiile ja iga järgmisega süveneb minus tülgastus. Mul on kõrini. Mulle ei meeldi siin ja ma ei leia ka kedagi meelepärast ja ausalt öelda olen ma selle üle õnnelik. Põhjust jätkamiseks ma ei näe ja soovi mul selleks ei ole. Tõden ausalt öelda lausa rahuloluga, et Tinder on minu jaoks väga vale koht ja mina selle jaoks. Lähen ja keskendun reaalelule ja reaalsetele inimestele.
Tinderdajatele soovin aga edu ja lõbu!
